oktoobriks 1983, kui toimus kokkuvõttev ülekuulamine ... Kohtuasutuste töös võis aga täheldada mitmeid vigu ja tegematajätmisi. Eelkõige oli prokuratuur keeldunud avaldusi vastu võtmast, nõudnud juba tehtud uurimistoimingute kordamist, taotlenud Bastia kohtute pädevuse üleviimist, algatanud seadusvastaselt menetluse ebapädevas kohtus ja paigutanud süüdistatava uurimisorganitest märkimisväärselt kaugel asuvasse kinnipidamiskohta. Kaebaja nõustus, et 30. detsembri 1986. aasta seadus oli olukorda komplitseerinud, muutes 9. septembri 1986. aasta seaduse kohaldatavaks kohtuasjadele, mille menetlus oli pooleli, ent selleks ajaks oli Tomasi eelvangistuses viibinud peaaegu neli aastat. Ta kaebas, et eeluurimiskohtunik oli teda viie aasta jooksul küsitlenud ainult üks kord 5. septembril 1985 Bordeaux's ... Oma käitumise kohta märkis kaebaja, et kahekümne kolmest vabastamistaotlusest oli ta
tulemusena hukati või hukkus 7800 inimest. 70% repressioonidest toimusid okupatsiooni esimese aasta jooksul. Hukkunutest eestlased 70%, venelased 15%, juudid 12%. Enamik kinnivõetutest ei lastud maha, nad said vanglakaristuse, kõige levinum oli 6 kuud. Kinnipidamiskohad paiknesid maakonnakeskustes ning Tallinna ümbruses ning see võrgustik püsis peaaegu samasugusena Saksa okupatsiooni lõpuni. 15. oktoobriks 1941 oli Eestis 16 erinevat kinnipidamiskohta kokku 9750 kinnipeetavaga. Suurim Tallinna Keskvangla. 1941 aasta suvel ja sügisel tegutsesid kinnipidamiskohad kohati surmalaagritena, näiteks Tartu laager, kuid üldiselt suure hulga kahtlusaluste kinnipidamiseks, kellest üle kolmandiku vabastati ja ülejäänud mõisteti surma või koonduslaagrisse. 1941 suvel ja sügisel oli poliitilistel põhjustel arreteeritute hulk nii suur, et nende kinnipidamiseks
kambri sisustus on veidi erinev vangla kambri sisustusest. Kambri sisustusse kuuluvad: ühe- või kahekordsed voodid (välja arvatud kainenema toimetatute hoidmiseks mõeldud kamber), võimaluse korral laud, võimaluse korral istekoht igale kinnipeetavale, võimaluse korral valjuhääldi, võimaluse korral riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht, võimaluse korral WC, võimaluse korral isiklike asjade hoiukoht. Sarnaselt kinnipeetavaga avatakse vahistatule kinnipidamiskohta saabumisel isiklik toimik ning vanglasisene isikuarve, mida vahistatul on õigus kasutada vanglasiseste olmevajaduste 41 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 93 komm 2. 42 Justiitsministri 30.11.200 määrus nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri". RT I 2000, 134, 2139; RT I, 15.03.2013, 27. 43 Siseministri 27.09.2011 määrus nr 21 ,,Arestimaja sisekorraeeskiri". RT I, 30.09.2011, 4; RT I, 29.12.2011, 98.
Kirurgilise vahelesegamisega on kurjategijate puhul saavutatud aktiivsuse langus kuritegeliku käitumise osas, kuid tagajärjeks on ka muu käitumise aktiivsuse langus. Seetõttu ei ole see tõenäoliselt mitte kõige optimaalsem lahendus. USA-s kasutati seda küll 60-ndate eksperimentaalselt. On ka mitmeid vahepealseid teid, näiteks seksuaalkuritegude puhul. USA-s pakuti välja valikuvõimalus - kas lubada kastreerimist või minna kinnipidamiskohta ja siis vabatahtlikult süüdimõistetud valisid neile sobiva kahjutukstegemise viisi. Püstitub küsimus inimõigustest. California was the first U.S. state to provide a legislative mandate for chemical castration. The 1996 California law mandated the use of chemical castration as a precondition for parole in the case of repeat sexual offenders of all types. In 1997, three other states passed similar laws so that a total of four states currently permit chemical castration. Research
üle julgeolekupolitseile. Kahel korral toodi aga sinna suurem hulk juudi rahvusest kinnipeetavaid. Jägala laager 1942. aasta septembris aga saadeti Saksa võimude poolt ühekordse aktsioonina Eestisse ca 2000–2100 juuti, kes pidi paigutatama Tallinna lähedale Jägalale rajatud laagrisse. Lätisse oli samaks ajaks toodud juba üle 20 000 juudi. Jägala laager ei olnud ette nähtud kinnipeetavate tööle rakendamiseks, vaid nende hävitamiseks. Formaalselt nimetati kinnipidamiskohta töö- ja kasvatuslaagriks. Laager allus Saksa Julgeolekupolitsei ja SD ülemale Eestis Martin Sandbergerile. Laagri vahetu juhtimine oli allutatud Julgeolekupolitsei ja SD B grupile ehk nn Eesti Julgeolekupolitseile ning selle juhile major Ain-Ervin Merele4. Laagri komandandiks määras a-E. Mere Aleksander Laagi5, komandandi adjutandiks Ralf Gerretsi6. Laagri valvemeeskond koosnes Saksa julgeolekupolitsei teenistusse asunud eestlastest. Esimene ešelon tõi 5
¨liku v~oi kuninga seisust, sa- sakraaltoimingutes kasutatav muti esineb isikunimedes. inimene. / ¡ Kujutab piira- / ¡ Kujutab nt. k¨uttepuude £7 ¢vat puitraami, mis on £7 ¢ kimpu. seletab algm¨argiks. seletab kui koosnevat kokku- kui kinnipidamiskohta , sidumist . Pronkskirjas mis pole m¨argi algt¨ahendus. on m¨argitud siidi punti , Algt¨a henduseks on `v¨ a rav' l~onga tokki , noole kim- , praegused t¨ahendused on pu . Muistselt oli sea- selle laiendused. dus, mis n¨agi ette noolekimbu andmist kohtuprotsessil
annaabi.ee 
