See omakorda põhjustas ühiskonnas üha suurenevat rahulolematust.1980.aasta sügisel toimusid Tallinnas koolinoorte rahutused. Rahutuste ajendiks said sündmused Kadrioru staadionil, kus tele-ja raadiomeeste jalgpallimatsi vaheajal ja järel pidi esinema populaarne ansambel Propeller. Ootamatult keelati poistel esinemine ära ja tuhanded nördinud noored valgusid kesklinna, kus miilits nad laiali saatis, osalt ka kinni võttis. Hiljem karistati mitmeid kinnipeetuid koolist väljaviskamisega. Tulemuseks olid ulatuslikud solidaarsusprotestiaktsioonid mitmes koolis ning lõpuks tänavarahutused 1. oktoobril Tallinnas . Taolisi meeleavaldusi toimus palju ja mõningatel juhtudel käitus miilits väga jõhkralt- arreteeriti KGB juhendamisel noori , keda töödeldi nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Noorte protestivaim innustas ka täiskasvanuid. 1980.aasta sügisel koostas grupp
sõdureid ja muud koosseisu. Nõukogude Eestis seoti selle protsessiga 20 000 inimest, kellest ligi 6000 olid sõdurid, 3665 hävituspataljonlase^ ja ligi 8500 parteiaktiiv. Amediku terminoloogia järgi olid küüditamise objektiks kulakud ehk suurtalupojad, bandiidid ja natsionalistid - kõik koos perekondadega. Hoolikalt ettevalmistatud hiigelopcratsioon käivitati 25. märtsi varahommikul, kui kinnipeetuid hakati kokku koguma laadimispunkti- desse, et neid raud teed mööda edasi saata. Moskvasse saadetud ettekande järgi oli 29. märtsi õhtuks vagunitesse laaditud 7488 perekonda ehk 20 535 inimest. Neist 7201 kuulus kulakupcrcdcssc ja tubli 13 000 “saksa okupantide käsilaste, bandiitide ja nende toetajate” peredesse. Küüditatutest olid 22,3% mehed, naisi oli 48,2% ja lapsi 29,5%. Nad viidi Põhja- Kasahstani ja
*Venestussurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See põhjustas rahulolematuse süvenemist ühiskonnas, kuni 1980 sügisel toimusid noorsoorahutused. Nende ajendiks sao septembris Kadrioru staadionil toimunud tele- ja raadiotöötajate jalgpallimats ja sellele järgnema pidanud punkansambli ,,Propeller" kontsert, mis aga võimude poolt laiali saadeti. Vastuseks sellele toimus noorte protestimarss, millest osavõtjaid hakati kinni võtma. Hiljem karistati mitmeid kinnipeetuid koolist väljaheimisega. Tulemuseks olid solidaarsusprotestiaktsioonid koolides, mis viisid 1. oktoobri tänavarahutusteni Tallinnas. Ametivõimud püüdsin tänavarahutusest osavõtjaid tembeldada huligaanideks. Noorsoorahutuste ajel elavnes ka intelligentsi protestivaim. *1980 sügisel koostati grupi haritlaste poolt ,,Avalik kiri ENSVst", mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Kirjale kirjutas alla 40 Eestis tuntud inimest (nt. Kaplinski, Lauristin, Rummo jt
§ sõjavangid, kele kaitse tuleneb esmalt sõjavangide kohtlemise Genfi (III) konventsioonist § kinnipeetud tsiviilisikud, kelle kaitse tuleneb esmalt tsiviilisikute sõjaaegse kaitse Genfi (IV) konventsioonist § igale isikule laieneb üks või teine kaitse § kõiki kinnipeetuid tuleb kohelda inimlikult ja lähtuvalt kategooriale vastavatest reeglistest Sõjapidamise viisid ja vahendid -‐ põhireeglid: § konfliktiosalistel ei ole piiramatut õigust valida sõjapidamise viise või vahendeid § seetõttu on keelatud kasutada:
VASTASE KÄTTE LANGENUD ISIKUD: ❏ Vastase kätte langenud isikutel on õigus kaitsele ❏ Nad jagunevad kahte kategooriasse: - sõjavangid, kelle kaitse tuleneb esmalt sõjavangide kohtlemise Genfi III konventsioonist - kinnipeetud tsiviilisikud, kelle kaitse tuleneb esmalt tsiviilisikute sõjaaegse kaitse Genfi IV konventsioonist ❏ Igale isikule laieneb üks või teine kaitse ❏ Kõiki kinnipeetuid tuleb kohelda inimlikult ja lähtuvalt kategooriate vastavatest reeglitest SÕJAPIDAMISE VIISID JA VAHENDID: ❏ Põhireeglid: - konfliktiosalistel pole piiramatut õigust valida sõjapidamise viise või vahendeid - seetõttu on keelatud kasutada: 1. viise ja vahendeid, mille eesmärk on põhjustada liigseid vigastusi või õigustamatuid kannatusi (küsimus pole selles, et relva
Tegemist oli ajutise ja kodusõja vajadusest lähtuva lahendusega. 1921-22 hakati laagreid järk-järgult likvideerima. GULag taassündis 1923. GULag-i I näidislaager rajati Põhja-Vm-l, Valge mere Solovetsi saartele, kus oli juba vanadest aegadest paiknenud klooster, Põhja-Vm kõige suurem, nüüdseks oli suletud, mungad minema kihutatud, kogu kloostrikompleks kohandati pol vastaste kinni pidamiseks. Sinna hakati kõigepealt saatma pol kinnipeetuid, esialgu olid kinnipidamistingimused suhteliselt inimlikud. Üritati enam-vähem humaanset suhtumist rakendada pol vastastesse, ilmselt tsaariaja jäänusena. Paari aasta järel kadusid seal ära poliitvangide privileegid, koos hoiti nii kriminaale kui poliitilisi. Mida rohkem lisandus kriminaale, seda suuremaks läks nende ülemvõim poliitiliste vangide üle. Pöörduti tagasi selle juurde, et kõik vangid pidid tegema tööd, laagrid viidi üle isemajandamisele