· Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. · Tuumajaamde reaktoride jahutamisel kulub tohutus koguses vett, mis tõstab vee temperatuuri. Vesi pumbatakse jõkke/järve ja sellega kaasneb ka veekogu temperatuuri tõus. See võib omakorda kaasa tuua veeloomadele miitesobivaid elutingimusi. Soojem vesi soodustab taimede kasvu, mis viib veekogu kinnikasvamiseni Minu arvamus: Mina olen tuumaelekrijaama ehitamise vastu. Eesti on pindalalt väga väike ning iga viga võiks saatuslikuks saada. Isegi väike inimlik eksimine ei ole aktsepteeritav. Kuigi räägitakse, et tänapäeval pole võimalik midagi Tsernobõli õnnetusele sarnast juhtuda olen siiski arvamusel, et kunagi ei või teada. Tuumajäätmete jaoks ei ole meil samuti ruumi. Kuna tuumajäätmed on radioaktiivsed on need vaja matta sadadeks aastateks, et need kahjuks muutuksid
vältida tuleks kasvukohti kus vihmastel suvedel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd. • Istutuseelsed - Kevadel äestamine ja kutiveerimine umbrohtude puhul ja vajadusel põllu rullimine (põua puhul). Võib ka sügavfreesida. Oluline on tagada tuulevaikne kasvukoht. • Kasvuaegsed- Kobestamine kasvuperioodil 3...4 korda (kuni reavahede kinnikasvamiseni).Esimesel kobestamisel taimi idulehtedeni mullata, ilma et juuri ja vart vigastaks. Katteloori kasutamine öökülmade puhul. Öökülmakahjustusi aitab vältida ka vihmutussüsteemi kasutamine. Põua puhul kord nädalas niisutada. • https://www.youtube.com/watch?v=MQB76iIKfPo • https://www.youtube.com/watch?v=yK_4EA9ZKuc Pinnase ettevalmistus. Väetamine. • Kurk on nõuab viljakat mulda ja reageerib väga hästi orgaaniliste
See infrapunakiirgus neeldub atmosfääris kasvuhoonegaasides ning ka need gaasid kiirgavad energiat, millest ossa suundub maapinnale ning atmosfääri alumistesse kihtidesse, andes soojust tagasi. Kasvuhoonegaasid on CO2, CO, CH4, H2O, NO, O3 Väetiste liigtarvitamine- väetiste liigtarvitamisel satub väetis veega(põhjavesi, ojad, sademed) veekogudesse. Selle tagajärjel suureneb toitainete kogus vees, mis põhjustab taimede kiiremat ning tugevamat kasvamist, mis omakorda viib veekogu kinnikasvamiseni. Raskmetallid-raskmetallid on äärmiselt mürgised. Need ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja kokkupuutes organismidega ladestuvad luustikku, maksa ja neerudesse. See põhjustab kroonilisi haiguseid. Raskmetalle leidub merevees ja veepõhjas, need satuvad sinna metallide kaevandamisega, jäätmete ümbertöötlemisega, liiklusega, metsapõlengutega ja (vulkaanilise) tolmuga. Raskmetallid on Hg, Cd, Pb, Zn, Ni, Cr ja Cu Vee karedus- vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja
Põhjavee saastumine aluseliste ühendite ja happevihmadega. SEJde jahutusvesi soojendab veekogusid, mis põhjustab kohalike liikide hävimist. Pinnavete reostumine väetiste, taime- ja putukamürkidega. Kagu- ja lõuna-Eestis mitmes paigas on joogivees vähe joodi ja rauda, Lääne-Eestis aga liigsuur fluori sisaldus. Eutrofeerumine: veekogu rikastumine toitainetega. See toob kaasa veekogudes tootjate vohamise, mis võib viia veekogu kinnikasvamiseni. Vee puhastamine: mehhaaniline setitamine, filtrimine. Bioloogiline bakterite abil org ainete lagundamine. Keemiline O3, Ca(ClO)2 Euroopa Liidu 5 ülimat jäätmekäitluspõhimõtet: jäätmemajanduse hierarhia järgimine, tervikliku ja püsiva jäätmekäitlussüsteemi hoidmine, parima võimaliku tehnika rakendamine liigsete kulutusteta, tootja vastutus toote kui terviku eest kogu toote elutsükli jooksul.
kõrvaldamiseks. Äestatavatel kultuuridel peaks külvise normi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Nisu äestamine kahe lehe faasis, väiksema töökiirusega. Suviteraviljadel tärkamiseelne äestamine, otra peaks pärast külvi rullima ja äestama enne oraste tärkamist. Rukki äestamine kevadele ei ole oluline. Hernest äestada tärkamiseelselt 2-3 cm sügavuselt, pärislehtede ilmumisel, võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni. Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist 1-2x. Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel peab uuesti äestama. 80. Rasketel muldadel äestamine. Sõmeraline muld võimaldab äestamist efektiivsemalt teha. Mehaaniline umbrohutõrje ei anna raskematel ja kooriku tekkele kalduvatel muldadel mitte iga harimisriistaga rahuldavaid tulemusi. Raske koorikuga mullad soovitatakse enne äestamist töödelda rõngas-rihvel rulliga. 81. Teraviljade vaheltharimine.
Rukki äestamisega peab olema väga ettevaatlik, sest tema võrsumissõlm on vahetult mullapinna all. Hernes on tüüpiline ,,äestamiskultuur", mida saab äestamisega umbrohuvabaks harida. Herned külvatakse 4 5 cm sügavusele ja seega saab tärkamise eel äestada maksimaalselt 2 3 cm sügavuselt. Kui hernel avanevad esimesed päärislehed siis saab põldu äestada. Edasine äestamine on võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni st köitraagude moodustumiseni. Teraviljade vaheltharimine Selektiivset st valikulist vaheltharimist tehakse köögiviljadel. Tavaliselt tehakse piiäketega, sugaäke on jäigemate piidega. Täht- ehk sõrmäkkeid kasutatakse reaskülvide ja vagudes kasvavate kultuuride umbrohutõrjel. Kasutatakse ka korväkkeid. Harjad vaheltharimiseks plastikust harjad, mis töötlevad pealmise mullakihi ära eemaldades sellega umbrohu
on kõrgem kui tavaviljeluses (vajalik kadude tõttu äestamisel). Hernes on tüüpiline "äestamiskultuur", mida saab äestamisega umbrohuvabaks harida. Kuna hernest külvatakse varakult, ei mõju külvieelne harimine umbrohutõrjena. Herned külvatakse 45 cm sügavusele ja seega saab tärkamiseelset äestamist teha maksimaalselt 23 cm sügavuselt. Kui hernel ilmuvad (avanevad) esimesed pärislehed, saab põldu äestada. Edaspidine äestamine on võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni (köitraagude moodustumiseni). Head toimet võib saavutada äestades kaks korda järjestikku väiksemal piisurvel. Muldadel, kus umbrohtumise oht on suurem võiks kasutada topeltlaia reavahet. Seejuures jääb külvisenorm endiseks ning saagikuses kadu ei ole. Reavahes mullatakse hernest, kui hernetaimed on 8 cm kõrgused. Hernes oma aeglase algarenguga on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega. Kui kasutada herne ja