Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kinnikaetud" - 9 õppematerjali

Hagia Sophia
7
ppt

Hagia Sophia

­ islami kultusepaik rituaalse ühispalvuse pidamiseks, pidamiseks, mis koosneb mis koosneb peamiselt täisnurksest peamiselt võlvitud täisnurksest palvesaalist, Meka poole suunatud võlvitud nisiga.palvesaalist, Meka poole suunatud nisiga. · Minarett ­ mosee juurde kuuluv torn, millest Minarett ­ mosee palvuse kuulutatakse juurde algust. kuuluv torn, millest kuulutatakse palvuse algust. Enamik mosaiike on kinnikaetud, üle Interjöör krohvitud mosheeks tegemise käigus, sest islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis · Enamik peegeldus mosaiike kiriku onseintel. poleeritud kinnikaetud, üle krohvitud Marmorsambad mosheeksolid nii tegemise käigus, sest islamis ei ole õrnalubatud ja kaunist värvitooni, et ajaloolane

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
Hagia Sophia - bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk
1
doc

Hagia Sophia - bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk

arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik moseeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusa silueti. Mosee ­ islami kultusepaik rituaalse ühispalvuse pidamiseks, mis koosneb peamiselt täisnurksest võlvitud palvesaalist, Meka poole suunatud nisiga. Minarett ­ mosee juurde kuuluv torn, millest kuulutatakse palvuse algust. Interjöör. Enamik mosaiike on kinnikaetud, üle krohvitud mosheeks tegemise käigus, sest islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne. 987. a kuulutasid Kiievi vürsti Vladimiri saadikud: ,,Me ei teadnud, kas oleme taevas või maa peal". Tänapäeval kuld tuhmunud, muuseum alates 1935.

Kultuur-Kunst → Kunst
10 allalaadimist
Mozart
26
ppt

Mozart

Sama aasta lõpust teada esimene avalik esinemine Siitpeale palju väsitavaid kontsertreise Muusikalised mõjutused kõige rohkem Itaaliast, ka Mozarti enda looming on paljus itaaliapärane Reisid, reisid... 1763.a kolme ja poole aasta pikkune reis Viis kuud Pariisis, kohtumine Louis XVga, esimesed teosed avaldatakse trükis 15 kuud Londonis, kohtumine J.Chr.Bachiga, esimesed sümfooniad; esinemisi, kus tuli mängida nt kinnikaetud klaviatuuril Tagasiteel kontserdid Hollandis, Prantsusmaal, Sveitsis ja Saksamaal Reisid, reisid... 176869 elasid Mozartid Viinis, kuid pagesid rõugeepideemia eest Böömimaale 1768 esimene täismõõduline ooper "Teeseldud lihtsameelsus" 1769 võeti tööle oma õukonnakapelli 177073 kolm Itaalia reisi Seal võeti teda vastu mitte kui imelast, vaid kui väljakujunenud muusikut Kuldkannuse orden paavstilt

Muusika → Muusika
79 allalaadimist
Eesti rahva pulmakombed
7
docx

Eesti rahva pulmakombed

sööma ei asutud. Nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk, samuti väga laulurohke. Esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise varahommikul toimus pulmade esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanematekodust. Mõrsja viidi alati pimedas. Levinud tava oli võimalikult paljude esemete "varastamine", kaasa võtmine saajarongiga. "Varastasid" peiupoisid, seda püüdsid takistada pruudivennad. Mõrsja asus teele, nägu kinnikaetud: pähe oli seotud suur õlgadeni ulatuv ja eest kolme sõlega kinnitatud rätt. Nägu kaeti, et miski kuri ei hakkaks mõrsja külge. Isamees viis mõrsja süles saani. Kohati mängiti naise "tõmbamist": mõrsja istus pruudivendade vahel, kes teda hoidsid. Peiupoisid pidid mõrsja lausa jõuga lahti kiskuma ja ära viima. Teisal on saajarahvale pakutud õige mõrsja asemel ebamõrsjad. Põhja-Eestis sõitis vakarahvas koos mõrsjaga peiukoju. Teised järgnesid hiljem: kui mõrsja lahkus

Pedagoogika → Arenguõpetus
113 allalaadimist
Abielutraditsioonid Eestis
4
docx

Abielutraditsioonid Eestis

Luba saadi pärast lunaraha maksmist või passi ettenäitamist. Enne tuppa astumist lõi peiupoiss mõõgaga uksele risti. Toas kutsuti saajarahvas kohe lauda sööma. Mõni suutäis maitsti, kuid sööma ei asutud. Nõuti mõrsjat näha. Pruuditüdrukud ja mõrsja istusid kõrvuti ning saaja esindaja pidi mõrsja ära tundma. Kui mõrsja oli leitud ja peiu kõrvale toodud algas söömine. Seejärel saabus mõrsjal aeg lahkuda vanematekodust. See toimus alati pimedas. Mõrsja asus teele, nägu kinnikaetud: pähe oli seotud suur õlgadeni ulatuv ja eest kolme sõlega kinnitatud rätt. Nägu kaeti, et miski kuri ei hakkaks mõrsja külge. Isamees viis mõrsja süles saani. Teised järgnesid hiljem. Mõrsjat sõidutas kas või pruudivend või peiupoiss. Sõidutaja püüdis mõrsjat "ära ajada", vastaspoole pulmapoiss aga seda takistada. Kui äraajamine õnnestus, pidi teise poole pulmapoiss mõrsja välja lunastama. Nagu tuldi, nii ka lahkuti suure müraga püsside paugutamise ja hõiskamisega

Ühiskond → Perekonnaõpetus
57 allalaadimist
Loeng X
12
doc

Loeng X

sisetemperatuuriks 72°C (küps ehk welldone). Samas küpsetatakse/praetakse veiseliha tihti ka poolküpse (medium, sisetemp 60-65°C) ja pooltoorena (rare, sisetemp 50-55°C). Sealiha ja linnuliha sisetemperatuuriks peaksite saavutama 72°C. - Enne söömist võiks lasta valmis lihal 5-15 minutit seista, et lihamahlade liikumine peatuks. Liha on soovitatav süüa kuumalt peale küpsetamist (eriti barbecue- ja grill-liha). - Enne söömist võiks lasta valmisküpsenud lihal 5-15 minutit kinnikaetud kausis/pajas seista, et lihamahlade liikumine peatuks. Samas ärge sel laske liigselt jahtuda, vaid sööge kuumalt. Katse: 1 cm lihakuubiku töötlemine kindlal temperatuuril C F Välimus Vedeliku väljavool? Värvus märkused 45 110 Pehme Ei Tumepunane Toores 50 120 Pehme, kuid kõvem Ei tumepunane toores

Inimeseõpetus → Inimese toitumisõpetus
48 allalaadimist
Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises
12
odt

Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises

- Enne kuumtöötlemist peaks liha umbes tunni toasoojas seisma, et ahju pannes ei toimuks kiiret temperatuuri muutust ja pruunistumine oleks edukas. - Toiduohutuse tagamiseks tuleks kõikide küpsetusviiside puhul saavutada liha sisetemperatuuriks 72°C (küps ehk welldone). Samas küpsetatakse veiseliha tihti ka poolküpsena (medium, sisetemp. 60-65°C) ja pooltoorena (rare, sisetemp. 50-55°C). - Enne söömist võiks lasta valmisküpsenud lihal 5-15 minutit kinnikaetud kausis/pajas seista, et lihamahlade liikumine peatuks. Samas ärge sel laske liigselt jahtuda, vaid sööge kuumalt. Paar näpunäidet, mis kehtivad kõigi lihavalmistamise meetodite kohta - Enne kuumtöötlemist laske lihal seista umbes tund aega toasoojas, et ahju pannes ei toimuks kiiret temperatuuri muutust ja pruunistumine oleks edukas. - Liha ei tohi küpsetamise ja töötlemise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ja liha jääb kuivem.

Kategooriata →
10 allalaadimist
Pulmad vanasti ja nüüdsel ajal
10
doc

Pulmad vanasti ja nüüdsel ajal

Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk, samuti väga laulurohke. Kombel oli mitu kohalikku eriarendust. Kas esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise varahommikul toimus pulmade esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanematekodust. Mõrsja viidi alati pimedas. Levinud tava oli võimalikult paljude esemete "varastamine", kaasa võtmine saajarongiga. "Varastasid" peiupoisid, seda püüdsid takistada pruudivennad. Mõrsja asus teele, nägu kinnikaetud: pähe oli seotud suur õlgadeni ulatuv ja eest kolme sõlega kinnitatud rätt. Nägu kaeti, et miski kuri ei hakkaks mõrsja külge. Isamees viis mõrsja süles saani. Kohati mängiti naise "tõmbamist": mõrsja istus pruudivendade vahel, kes teda hoidsid. Peiupoisid pidid mõrsja lausa jõuga lahti kiskuma ja ära viima. Teisal on saajarahvale pakutud õige mõrsja asemel ebamõrsjad. Põhja-Eestis sõitis vakarahvas koos mõrsjaga peiukoju.

Toit → Toitumisõpetus
65 allalaadimist
Tänu kellele pole meil kodusõda
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

danikuliikumiste poolt läbi ­ kasutades lihtsalt läbirääkimisi, argumente, rahumeelset tänavaletulekut, traditsioonilist ja uut meediat. Loodan niisiis, et tulevikus ei märgi aastad 2006­2008 Eesti ajaloos mitte etnilise konflikti algust, vaid tugeva, iseennast valitseva kodanikuühiskonna teket. Ühiskondliku Lõhe Sihtasutus Pronksiööl 2007 vabanesid eestlased oma rahvusriigi pealinna püstitatud Teise maailmasõja mälestusmärgist. Palakatega kinnikaetud sündmusplats, kraana, mäss ja märulipolitsei. Kõik selleks, et näidata ­ nüüd oleme tõeliselt vabad! Kuid kas "vabastajast" vabastamine ikka suurendas vabadusi? Pigem ei. Mitmed vabadused said otsese löögi kohe pärast aprillisündmusi: vabadus usaldada, vabadus omada poliitilisi vaateid, vabadus otsustada ise selle üle, mida ühel ühiskonna liikmel vaja peaks minema, et tema elu oleks täisväärtuslik. Mis ärivabadusse puutub, siis oli tulemuseks transiidi

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun