Kingloom Mario Mäeots 2007 NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil. Kingloom Elab veekogudes nagu amööb ja silmviburlane. Kinglooma kuju meenutab kinga. Kingloomad on umbes 0,1 0,3 m pikkused. Ebasoodsaid keskkonnatingimusi elab ta üle tsüstina. Kinglooma ehitus Keha katavad ripsmed. Keha eesotsast kuni keskosani kulgeb suuväli, mille tagumises otsas on rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool. Seedimata toidujäänused aga heidetakse rakupäraku kaudu välja. Ehitus... Elutegevuses tekkivate jääkainete ja liigse vee
eesotsas on ......................... . Silmviburlane paljuneb .................-pooldumise teel. Kinglooma piklikku keha katavad ..................... . Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ................................. kingloom edasi. Seedimata toidujäänused heidab kingloom ................... ..................... kaudu välja. Elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid ja liigset vett eemaldavad ................................. vakuoolid, millel on toomakanalid. Enamasti paljunevad kingloomad mittesiguliselt .............. pooldumise teel. Ürgsete algloomade jäänutsest moodustunud .............................................. kaevandatakse ja kasutatakse mitmeks otstarbeks.
jpg http://bio.rutgers.edu/~gb101/lab6_protists/r6a1euglena.html Videod: http://biog-101-104.bio.cornell.edu/bioG101_104/tutorials/protista/movies/Euglena.MOV http://protist.i.hosei.ac.jp/movies/MDB1/0005/C/027.mov http://protist.i.hosei.ac.jp/movies/MDB1/0005/D/028.mov Kingloom Paramecium caudaum Pildid: http://www.microscopy-uk.org.uk/mag/imgmar99/marimg99.jpg http://www.talkorigins.org/faqs/comdesc/images/Paramecium_caudatum.jpg kingloomad vahetamas kromosoome enne pooldumist: http://k41.pbase.com/u47/abbeyphoto/large/30214176.Paracaudatum1245341136.jpg Videod: http://biog-101-104.bio.cornell.edu/bioG101_104/tutorials/protista/movies/Paramecium.MOV Veel mõned: Tõrilane: http://bio1903.nicerweb.com/Locked/media/med/Vid/Campbell7e/Stentor-V.swf Vesikellukesed: http://www.microimaging.ca/protozoa/vorticella.jpg http://www.xtec.cat/~jfarre13/hot-potatoes/imatges-hotpot/vorticella15.jpg
alusel ühte gruppi Nimetamisel ladina keelsed nimetused liiginimi kahesõnaline Liik Sarnaste tunnustega isendite rühm kellel on oma teistest liikidest erinev keemifont ja levila Riik Loomariik Zoa Hõimkond Keelikloomad Choradata Klass Imetajad Mammalia Selts Kiskjalised Carnivora Sugukond kaslased Felidar Perekond Kass Felis Liik Ilves Felis lynx *Elus loodus jaotub viide riiki bakterid, brotistid(kingloomad), seened, taimed ja loomad 2 Bioloogia uurimismeetodid 24.10.11 Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1)Probleemi püstitamine 2) Taustinfo kogumine 3) Hüpoteesi sõnastamine - probleemi oletatav vastus - Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a. Vennad Janssenid Esimene mikroskoop
ümbritseva keskkonnaga. Areng lõpeb surmaga.Organismi eluea pikkus on pärilikult määratud ja mõjutatud ka keskkonna tegurite poolt. Võimelised reageerima ärritusele Vastus ärritusele väljendub liikumisena. Loomad võtavad informatsiooni väliskeskkonnast vastu meeleorganitega. Närvisüsteem töötleb ümber aistingud sise- ja väliskeskkonnast. Ka taimed liiguvad pööravad lehti valguse suunas. Ainuraksed kingloomad ujuvad soolakristallist eemale. Ka bakterid on võimelised liikuma. Liikumine on omane enamikule elusorganismidest. Bioloogia uurib elu erinevatel tasemetel. Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Bioloogia erinevad haruteadused tegelevad erinevate tasemetega. 1 Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused 1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2
4.1. Loe tekst läbi ja vasta küsimustele. Risto võttis tiigist vett ja valas Petri tassi ning vaatas binokulaariga selles algloomi. Kogu Petri tassis liikus rohkesti kingloomi ja rohelisi silmviburlasi. Ta kattis pool tassi fooliumiga ning jättis selle aknalauale. Kümne minuti pärast ta eemaldas fooliumi ja uuris algloomade paiknemist uuesti. Nüüd oli see teistsugune kui enne. 4.2. Kirjelda, kuidas paiknesid silmviburlased pärast fooliumi eemaldamist. 4.3. Kirjelda, kuidas paiknesid kingloomad pärast fooliumi eemaldamist. 4.4. Seleta nende algloomade käitumist. --- 29 Ülesanne 5. Algloomade hulgas on palju haigustekitajaid. Leia sobivad paarid haigustekitajate (a- e) ja iseloomustavate tunnuste (1-5) vahel. Haigustekitajad: a) Lamblia, a b) Toksoplasma, 1 c) Trihhomoonas, c d) Malaaria plasmoodium, e) Düsenteeria-amööb. c Tunnused: 1. Hävitab punaseid vererakke, kaasnevad palavikuhood. 2. Parasiteerib maksas ja peensooles, tekitab neis põletikku ja häirib seedimist. 3
erinevatele vormistamine, kasutamine ja info prepareerimisnõel, keemilistele eneseväljendamise töötlemine, töö põleti, vesi, kell, ärritajatele. oskuse arendamine vormistamine kingloomad (saate nt lillevaasiveest; 2) Arutelu: b) mikroskoop, algloomade tähtsus
*Vere hüübimine(fibrinogeen muutub fibriiniks). b) PASSIIVNE - kattevalgud(viirusosakesi kattev valguline kiht). N: nahk ja nahatekised(küüned, karvad, suled, soomused, saved). 6. Transpordifunktsioon. N: Vere hemoglobiinis(hapnik). N2: Vereplasmas leiduvad globuliinid ja albumiinid. 7. Liigutusfunktsioon - N1: lihasvalgud(aktiin, müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks. N2: Viburite ja ripsmete valgud(spermid ja kingloomad) 8. Signaalne funktsioon. N: Peptiidhormoonid(hormoonid vahendavad infot kindlatele [kompetentsetele] rakkudele.) INSULIIN - *Soodustab veresuhkru transporti rakkudesse. *Soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *Soodustab varurasvade sünteesi kehas. 9. Retseptoorne funktsioon - a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi(silma võrkkesta rakkude valgud - jodopsiin ja rodopsiin). b)Membraani pinnal paiknevad valgulised retseptorid
annaabi.ee 
