Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kingitustena" - 7 õppematerjali

Eesti enne ja pärast Muistset Vabadussõda
2
doc

Eesti enne ja pärast Muistset Vabadussõda

Eestlased kurnatud. Katku puhkemine. Halb väljaõpe. Halvad sidemed maakondade vahel=halvas ühist vastupanu. 3) Leppida tuli paljude koormistega. Viljakümnis. Sunnismaisus. Sõjateenistus. 5) Võitluses võimu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule hea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli osapooltelt kingitustena suuri väljaminekuid, et kiriku kõrgematelt võimukandjatelt soodsaid otsuseid välja meelitada. 6) 1420. aastatel korraldama hakatud regulaarsed Liivimaamaaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid tavaliselt Valgas, kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister ja/või Riia peapiiskop. Esindatud olid vaimulikud, ordumeister ja käsilased, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid välis ­ ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
Vana-Kreeka kunsti perioodid
6
docx

Vana-Kreeka kunsti perioodid

on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus Kreekas

Kultuur-Kunst → Kunst
3 allalaadimist
Seitsmes rahukevad
2
doc

Seitsmes rahukevad

Mt. vihastas ja karjus: "Nunnad ja mungad, vaarao!". Ema püüdis teda keelata, aga see ei mõjunud, sest mt. teadis, et ema sõltus tema vanaemast ja onust, ta oli temas 17 aastat vanem ning raha oli tal ainult 25 rubla, mille ema oli saanud mt. isa käest. Mt pidas end talle sülle langenud õnneks ning võis röökida kui tahtis. Oma armastust välendas ta metsiku trampimise, raske ja tüütu kaelasrippumise ning juustest sikutamisega. Kingitustena emale käis ta aias kääridega lilli lõikamas. Üle nende peade lendasid reaktiivlennukid, mt. kartis ja tahtis ära minna, ema aga ütles et lennukid pole ohtlikud ning lohutas minategelast. Nad korjasid pangetäie pihlakamarju ning hakkasid kodu poole minema.Vahepeal nad puhkasid, siis püüdis minategelane lennukeid silme eest ära saada ema hirmutades. Jõe ääres jäi ema Teiste-Leidaga juttu ajama, minategelasel kästi kodu poole minna. Ta läks väga aeglaselt ning

Kirjandus → Kirjandus
1530 allalaadimist
Muinasaeg ja selle periodiseering
4
doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

Läänemerest kuni kaug siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeeltest, olles tänepäevalgi omavahel suguluses. Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad on vadjalased. Järgmine periood on vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr. Metallesemeid leidus Eestis veel vähe, siin jätkus kivikirveste valmistamine. See aeg oli Eestis üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Esimesed pronksesemes jõudsid siia vahetuskaubana või kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved. Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr. Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast. Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga. Muinaspõllud tekkisid adra kasutuselevõtuga. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
Eesti pulm ennemuiste
5
docx

Eesti pulm ennemuiste

täis olema. Kaasavara näitas pruudi virkust ja näpuosavust, aga ka jõukust. Pulmas avaldati pruudile avalikult kiitust või laitust ­ vastavalt sellele, kuidas asjad meeldisid. Kuigi veimevaka jaoks oli vaeva nähtud kaua, läks enne pulmi kiireks. Siis käis pruut sugulaste ja tuttavate juurde nii öelda hunti jooksma. Tal olid viinad kaasas ja siis vastutasuks sai ta kindaid, sukki, villu jms, mida siis pulmas külalistele kingitustena jagada. Tihti tulid asjade valmistamisel appi ka ümberkaudsed tüdrukud ja õhtul, kui töö läbi, tulid nende juurde ka poisid, kaasa arvatud tulevane peigmees ise. Eesti pulm ennemuiste Pruut pidi ka kosjade ja pulmade vahel külastama peiukodu, kus ta igapäevaste töödega pererahvast aitama ning oma töökust välja näitama pidi. Kui pruut siis lohakaks ja laisaks

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Arheoloogia - konspekt
19
doc

Arheoloogia - konspekt

sajandil. Rauavalajad ja sepad omandasid väga kõrge positsiooni ühiskonnas, sest raud oli väga tähtis. Vanim raudese 5000 e.Kr Iraagist, on meteoriitsest rauast ning leitud hauast. 2000 e.Kr Vana ­ Assüüria ürikutes võrreldud raua hinda võrreldes kulla ja hõbedaga, sel ajal meteoriitne raud oli 5 korda kullast kallim ning 8 korda hõbedast. Hetiidid avastasid rauategemise saladuse, õppisid rauda tootma u 1500 e.Kr. Hoidsid tootmist suures saladuses. Raud rändas välja kingitustena, nt vaarao Tutanhamoni hauakambris mõned raudesemed, kullast sadu.Uhkeim oli rauast pistoda tema sarkofaagis. Trooja sõjas võideldi pronksrelvadega, rauda veel polnud. Hetiitide riik purunes 1200 e.Kr ja saladus tuleb ilmsiks. Hetiidid ---> Kreeta, Küpros ---> Kreeka, Itaalia ---> 1000 e.Kr Reini ja Doonau ülemjooks Kujunevad uhked rauakultuurid, mis mõjutavad kogu Põhja ­ Euroopat. Kesk ­ Euroopas ( Austrias, Sveitsis, Loode ­ Saksamaal ja Põhja ­ Itaalias) rauakultuurid

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist
Maksundus-kokkuvõtvalt
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

Tarbijaloteriid. Klientide vahel loterii korraldamisel ei ole aga kõik eelpoolnimetatud tingimused täidetud. Täiendava hüve saamine ei ole ostu tegemise hetkel teada, täiendava hüve väärtus ei sõltu ostetava kauba hinnast, puuduvad kindlad reeglid selles osas, kes, millal ja millise hüve saab. Seetõttu ei saa loteriide puhul rääkida hinnapoliitikast, vaid loosimise käigus antavad auhinnad on käsitletavad maksustatavate kingitustena tulumaksuseaduse §49 mõistes. Võimalik erisoodustus. Juhul kui tööandja saab kauba ostmisel kaasa täiendava hüve või loositakse talle välja teatud auhind ning tööandja otsustab selle hüve edasi anda oma töötajale, siis tekib erisoodustus. Näiteks: kui juriidiline isik soetab bürootarvetega kauplejalt teatud koguses kaupa, saab ta lisahüvena SPA kinkekaardi ning annab selle preemiaks tublile töötajale.

Majandus → Majandus
271 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun