Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust. Minimalistlikest teostest ei tule otsida mõnda sinna peidetud allegoorilist tähendust vaid objekt ongi teos - teos, mis väljendab iseennast. Lihtsa ja suure vormi kasutamisega suunati tähelepanu ümbritsevale ruumile ja objektile enesele. Tuntumad minimalistid Donald Judd(1928-1994) Kineetiline kunst Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega. Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kineetilise kunsti tunnused Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi,
Interaktiivne kunst 1989.aasta · Interaktiivne kunst on piltidest, helidest, tekstidest jt elementidest koosnev tehisruum.See on mehhanism ja programm. · Video,arvuti, kineetika, slaidiprojektorid,skulpuurid,muusika,arhite ktuur,valgustid jne Kineetiline kunst 1960.aastad · Sõna "kineetiline" on tuletatud kreekakeelsest sõnast kinesis või kineticos ning see tähendab liikumist. · Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega. Alexander Calder Punande mobiil (1956) Uus meedia · Uuemad massimeedia arengumärgid, mis põhinevad suures osas infotehnoloogial- s.o. Internet, interaktiivne meedia, erinevad multimeediavaldkonnad. · Otsimootorid, veebikataloogid, e- postiloendid,veebifoorumid, võrguajakirjandus Veebifoorum Otsimootor Kasutatud allikad · http://www.utexas
Nad tekitavad hallutsinatoorse liikumise tunde või teevad stabiilse vaatamise võimatuks. RICHARD ANUSZKIEWICZ (s.1930) Ameerika kunstnik, kes põhiliselt joonte kombineerimisega on saavutanud pimestavaid efekte. Kuigi op-kunst sai nime ja kuulsuse USA-s, oli seal vähem järjekindlaid op-kunstnikke kui Euroopas. Osalt seetõttu ei olnud termin ,,op-kunst" kõigile, eriti eurooplastele vastuvõetav. Ka Vasarely vältis seda ja eelistas mõistet ,,KINETISM", mis viitab liikumisele. Et op-kunsti teostele on enamasti omane mingisugune liikumiseillusioon, on paljudes tänapäeva kunstiajaloolistes käsitlustes vaadeldud op-kunsti ühe osana hoopis laiemast nähtusest, nimelt mitmevariandilisest KINEETILISEST KUNSTIST ehk KINEATISMIST. Liikumisefekti kasutamisel plastilises kunstis on pikk ajalugu, eriti kui võtta arvesse ka keskonnakujundus (purskkaevud) ja mitmesugused mehaanilised mänguasjad. 20-ndal sajandil on liikumise
Ameerika kunstnik, kes põhiliselt joonte kombineerimisega on saavutanud pimestavaid efekte. Op-kunstnike hulka kuulub veel palju kunstnikke, neist tuntumad on FRANCOIS MORELLET (s. 1926), KARL GERSTNER (s. 1930), MAURITS CORNELIS ESCHER (1898-1972) jpt. Kuigi op-kunst sai nime ja kuulsuse USA-s, oli seal vähem järjekindlaid op-kunstnikke kui Euroopas. Osalt seetõttu ei olnud termin ,,op-kunst" kõigile, eriti eurooplastele vastuvõetav. Ka Vasarely vältis seda ja eelistas mõistet ,,KINETISM", mis viitab liikumisele. Et op-kunsti teostele on enamasti omane mingisugune liikumiseillusioon, on paljudes tänapäeva kunstiajaloolistes käsitlustes vaadeldud op-kunsti ühe osana hoopis laiemast nähtusest, nimelt mitmevariandilisest KINEETILISEST KUNSTIST ehk KINEATISMIST. Liikumisefekti kasutamisel plastilises kunstis on pikk ajalugu, eriti kui võtta arvesse ka keskonnakujundus (purskkaevud) ja mitmesugused mehaanilised mänguasjad
Ameerika kunstnik, kes põhiliselt joonte kombineerimisega on saavutanud pimestavaid efekte. Op-kunstnike hulka kuulub veel palju kunstnikke, neist tuntumad on FRANCOIS MORELLET (s. 1926), KARL GERSTNER (s. 1930), MAURITS CORNELIS ESCHER (1898-1972) jpt. Kuigi op-kunst sai nime ja kuulsuse USA-s, oli seal vähem järjekindlaid op-kunstnikke kui Euroopas. Osalt seetõttu ei olnud termin ,,op-kunst" kõigile, eriti eurooplastele vastuvõetav. Ka Vasarely vältis seda ja eelistas mõistet ,,KINETISM", mis viitab liikumisele. Et op-kunsti teostele on enamasti omane mingisugune liikumiseillusioon, on paljudes tänapäeva kunstiajaloolistes käsitlustes vaadeldud op-kunsti ühe osana hoopis laiemast nähtusest, nimelt mitmevariandilisest KINEETILISEST KUNSTIST ehk KINEATISMIST. Liikumisefekti kasutamisel plastilises kunstis on pikk ajalugu, eriti kui võtta arvesse ka keskonnakujundus (purskkaevud) ja mitmesugused mehaanilised mänguasjad. 20-ndal sajandil on liikumise