Elektriväli tekib laetud osakeste ümber ja ka avaldab mõju laetud osakestele. Elektrivälja kohtame kõikjal enda ümber, ka puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Mõeldes elektriväljale, meenuvad kohe elektriliinid. Inimene rakendab seal osavalt pingeid elektrienergia ülekandel. Maa ja suurte elektrienergia ülekandeliinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kõrgepingeliinide all käimine on inimeste tervisele(südametööle) ohtlik. Inimene rakendab elektrivälja veel teleri kineskoobis, elektrokardiograafias(südametsükli uurimine), elektroentsefalograafias(uurib peaaju talitluse käigus tekkivate pingete ajalist sõltuvust), kserograafias(kopeerimine) jne. Ka elusorganisme võib ümbritseda elektriväli, kõige tüüpilisemad esindajad on elektrirai ja elektriangerjas. Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, et kasutada seda abivahendina liikumisel. Organid, mida eri liigid kasutavad on kujunenud
Kasutatakse el.mootoris. Magnetvälja jõujooned näitavad kuju, suunda ja tugevust, neil pole algust ega lõppu pöörisväli kinnised jooned. Kruvireegel aitab määrata magnetvälja suunda. Maakera on magnet sest ta tuum on rauast. Geograafiline poolus punkt, mille ümber maakera pöörleb. Inklinatsioon maapinna ja magnetvälja vaheline nurk. Lorentzi jõud on ühele laetud osakesele mõjuv jõud. See jõud ei muuda osakeste kiirust. Esineb kineskoobis. Laeng seisab: elektrostaatika, laeng liigub: el.laeng ja magnetväli . Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil: kui asetada vasak käsi magnetvälja nii, et jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis kõrvalesirutatud pöial näitab juhtme liikumise suunda. Ühe juhtme liikumisest praktikas kasu ei ole, juhe tuleb pöörata raamiks. Ka ühest raamist pole kasu
Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid. • Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R"red"), roheline (tähis G"green") ja sinine (tähis B"blue"). • Igal värvusel on oma elektronkiir ja luminofoorielemendid. PLASMATELER • Plasmateler on lameekraaniga televiisor, milles kasutatakse pildi loomiseks paljudest väikestest
Minu kodus leidub mangaani kirvestes, tööriistades, patareides ja klaasis. Rubiidium (Rb) 37* on hõbevalge pehme metall. Rubiidium on leelismetall, keemiliselt väga aktiivne, õhus süttib iseeneslikult. Minu kodus leidub rubiidiumi fotoelementides, milles on lisaks veel tseesiumi (Cs) Euroopium (Eu) 63* on lantanoidmetall. Ta on hõbevalge metall, keemiliselt aktiivne - kattub õhus oksiidikihiga. Euroopiumi leidub lisandina mõnes mineraalis. Minu kodus leidub euroopiumi värviteleri kineskoobis. Volfram (W) 74* on kõrgeima sulamistemperatuuriga ja keemiliselt väga püsiv helehall metall. Looduses leidub volframit ainullt ühendites, tähtsaimad mineraalid on volframiit ja seliit. Minu kodus leidub volframit elektripirnide hõõgniitides ja televiisoris. Elavhõbe (Hg) 80* on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks. Termomeetrit kasutades peab olema ettevaatlik, sest elavhõbe on mürgine.
punane (tähis R - "red"), roheline (tähis G - "green") ja sinine (tähis B - "blue"). Igale värvusele on oma elektronkiir ja luminofoorielemendid. Eri kahurite katoodide kütteniidid on ühendatud paralleelselt, kuid iga värvi katood on eraldi välja toodud, ühine on heleduse modulaator ning ühised on ka fokuseerimiselektroodid. On olemas kaks põhitüüpi värvikineskoope: aukmaskiga ja pilumaskiga. Aukmaskiga kineskoobis paiknevad eri värvi kiirte elektronikahurid võrdkülgse kolmnurga tippudes. Ekraanil on eri värvi luminofooride mosaiik ja selle ees aukmask, mis tagab, et õiget värvi kiir satuks õiget värvi mosaiiktäpile. Mosaiiktäppide arv võrdub aukude arvuga ja mida suurem on see arv, seda teravam on tekkiv kujutis. Pilumaskkineskoobis paiknevad kolm eri värvi elektronikahurit ühes horisontaalreas, nii et ka nendest väljuvad elektronkiired on ühes tasapinnas. Ekraan koosneb eri värvi
Erineva hulga elektronidega tabamine paneb luminofoori erineva tugevusega helenduma nii saadaksegi erinevad värvitoonid. Värskendussagedus ehk vertical refresh rate, näitab, mitu korda sekundis ühte punktirida kiiritatakse, need jäävad tavaliselt vahemikku 50 Hz 160 Hz. Kui kiiresti aga reas liigutakse pikslilt pikslile, näitab horizotal refresh rate, mis jääb vahemikku 24 kHz 115 kHz. Hälvitussüsteem on magnetitest või poolidest koosnev süsteem, mille abil tekitatakse kineskoobis vajaliku tugevuse ja suunaga magnetväli, et kallutada elektroni tema sirgelt kursilt soovitud piksli mingile värvipunktile. Demagneetimis pool on seade, mis teostab demagneetimist (degauss), mille abil kõrvaldatakse monitori korpusest ja osadest mittevajalik magnetväli. Selle mittekõrvaldamine võib põhjustada (ja põhjustabki) ekraanil ebakorrektseid värvilaike. Pildi saamine. Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm
lähemal asuvaid objekte kergemini. Samamoodi toimivad välised silmalihased silmamunadega. Kuna sellisel juhul muutub silmalihaste töö efektiivsemaks lähiulatuses, siis väheneb võime fokuseerida kaugeid objekte ning inimesest kujuneb müoop. 4.5. Liigne televiisori vaatamine Uurimised on näidanud, et kaasaegsed televiisorid on inimese tervisele täiesti ohutud. Spetsiaalsed teoreetilised arvestused on näidanud, et röntgenikiirgus, mis tekib kineskoobis, neutraliseeritakse ning kineskoobist väljuvate kiirte hulk on äärmiselt väike, praktiliselt olematu. Ometi väsivad silmad peale televiisori vaatamist. Inimese silma talitluse omapäraks on asjaolu, et kiiresti liikuvaid esemeid jälgides silm ei liigu neile järgi pidevalt, vaid väikeste kiirete tõugetena. Väsimustunne on tingitud asjaolust, et silma närvikest võtab valgusärritusi vastu aktiivselt, ilma puhkuseta. Ekraani tuleks reguleerida, nii et tekiks selge kujutis ekraanil
Elektronpilve likvideerimiseks on toru siseküljele kantud grafiitemulsiooni kiht. Seda kihti nimetatakse kollektoriks, talle antakse tugev positiivne pinge ja sekundaar elektronid tõmbuvad kolektorile viimase positiivse pinge toimel ja elektronpilv kaob. 3.2 Kineskoop Kineskoop on televiisorites kasutatav elektronkiiretoru. Suurema hälvitusnurga saamiseks kasutatakse kineskoobis magnetilist hälvitus süsteemi. Magnetiline hälvitussüsteem koosneb torukaelale paigutatud kahest mähiste paarist. Mähiseid läbiv vool tekitab elektronkiire teele kaks teineteisega risti toimevat magnetvälja By ja Bx. Paremakäe reegel kajastab vooluga juhtme käitumist magnetväljas. Elektronkiir on samuti vaadeldav vooluga juhtmena ja elektronidel tekib magnetväljas jõud, mis on risti elektroni liikumise suunale ja samuti risti magnetvälja jõujoontega
Valmistatakse ka mitme kiirega ostsilloskoobitorusid, mida saab kasutada mitme üheaegse protsessi jälgimiseks. Mitme kiirega ostsilloskoobitorus on ühisesse kesta paigutatud mitu elektronikahurit ja hälvitussüsteemi, kiired aga juhitakse ühisele ekraanile, kus näemegi üheaegselt jälgitavaid protsesse. 4.3.8.2 Mustvalgekineskoobid Kineskoopideks nimetatakse televiisorites kasutatavaid elektronkiiretorusid. Kujutise saamiseks liigub kineskoobis elektronkiir rida realt läbi kõik ekraani punktid. Vastavalt ülekantavale kujutisele tüüritakse samaaegselt ka kiire heledust tüürelektroodile (modulaatorile) antava videosignaali pingega. Ekraanil tekivad erineva heledusega täpid, mille kogum loobki kujutise. Kiirelt liikuvate kujutiste ülekandmiseks on kiire liikumise kiirus väga suur. Samal põhjusel peab ekraani järelhelenduse kestus olema piisavalt lühike (<0,l s). Sealjuures on nõudeks,et
Valmistatakse ka mitme kiirega ostsilloskoobitorusid, mida saab kasutada mitme üheaegse protsessi jälgimiseks. Mitme kiirega ostsilloskoobitorus on ühisesse kesta paigutatud mitu elektronikahurit ja hälvitussüsteemi, kiired aga juhitakse ühisele ekraanile, kus näemegi üheaegselt jälgitavaid protsesse. 9.6. Mustvalgekineskoobid Kineskoopideks (Picture Tube) nimetatakse televiisorites kasutatavaid elektron-kiiretorusid. Kujutise saamiseks liigub kineskoobis elektronkiir rida realt läbi kõik ekraani punktid. Vastavalt ülekantavale kujutisele tüüritakse samaaegselt ka kiire heledust tüürelektroodile (modulaatorile) antava videosignaali pingega. Ekraanil tekivad erineva heledusega täpid, mille kogum loobki kujutise. Kiirelt liikuvate ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 76 kujutiste ülekandmiseks on kiire liikumise kiirus väga suur. Samal põhjusel peab
a. see, et hiljem lisati Video salvestamisel laserketastele kasutatakse uued ruumi parameetrid varvisignaali jaoks. kokkuhoiuks tervet rida selleks otstarbeks Koigi televisioonistandardite puhul on kasutusel moeldud kodekeid. nn. Iga konkreetse video vaatamiseks ja kuulamiseks ulerealaotus. See tahendab, et televiisori peab teie kineskoobis arvutisse olema installeritud vajalik kodek. skaneerib elektronkiir ekraani pinda ridade kaupa Näiteks teisendame sõnumi ,,AAAAAAAA" vasakult =>"8A" ,millega tõstame paremale ja ulalt alla, kusjuures iga teine rida mahutavust 75%. jaetakse vahele. Nonda ekraanile "joonistatud" pilti
annaabi.ee 
