õhutas kursusekaaslasi protesteerima ühe kunstniku õppejõuks määramise vastu. Dali lahkus Madridist ja sõitis Cadakesi. Dali liitub sürrealistidega, kunstivooluga, kus püütakse mõtte tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed – „Veri on magusam kui mesi“, „Käe suursugusus“, „Illumineeritud naudingud“ – on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetab ta võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga teeb ta nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid „Andaluusia koer“ (1928) ja „Kuldajastu“ (1930). 1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel tutvub Dali Elena Djakonovaga (Galaga), kelles leiab materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Enda sõnul on ta selleks ajaks juba hullumeelsuse äärel
Ütlesin, et otsustasin tulla enne teie juurde ja alles seejärel Louvre`i minna. Picasso vastas, et tegin õigesti." Dali liitub sürrealistidega, kunstivooluga, kus püütakse mõtte tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed ,,Veri on magusam kui mesi", ,,Käe suursugusus", ,,Illumineeritud naudingud" on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetab ta võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga teeb ta nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid ,,Andaluusia koer" (1928) ja ,,Kuldajastu" (1930). 1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel tutvub Dali Elena Djakonovaga (Galaga), kelles leiab materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Enda sõnul on ta selleks ajaks juba hullumeelsuse äärel. Seisund mõjutas ka
tutvus Picassoga. Järgmisel aastal ''poetaski'' Dali end oma sõprade Frederico Garcia Lorca ja Joan Miro vahendusel sürrealistide sekka. Freudi õpetusega oli Dali juba varem tuttav nüüd, saades innustust sürrealismilt, asus ta halastamatu avameelsusega analüüsima oma seksuaalseid komplekse. Valmisid esimesed sürrealistlikud teosed - ,,Veri on magusam kui mesi'', ,,Käe suursuguses'', ,,Illumineeritud naudingud''. Samuti 1928 katsetas ta oma võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga tegi ta filmid ,,Andaluusia koer'' ja ,,Kuldajastu'', mis nüüdseks kuuluvad klassikute hulka. 1929. aasta suveks oli Salvador Dali hullumeelsuse äärel, mil ta pildid muutusid järjest kommertslikumaks ja täis igasugu jaburdust. Siis aga tutvus ta prantsuse poeedi Paul Eluardi abikaasaga Elena Djakonovaga (Galaga), kes oli Dalist kümme aastat vanem ning kelles leidis materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Tänu Galale suutis Dali väljuda oma hüsteeriast
1923. aastal eemaldatakse Dali üliõpilasrahutusest osavõtjate kaitsime eest aastaks akadeemiast ja ta peab veetma 35 päeva vanglas. 1925. aasta novembris korraldatakse Barcelonas Dalmau galeriis Dali esimene personaalnäitus. 1926. aastal heidetakse Dali akadeemiast lõplikult välja, sest ta õhutas kursusekaaslasi protesteerima ühe kunstniku õppejõuks määramise vastu. Dali lahkub Madridist. Seal liitub Dali sürrealistidega. 1928. aastal katsetab ta võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga teeb ta nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid ,,Andaluusia koer" ja ,,Kuldajastu" 1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsaator ja juht ning organiseerib ka enda näituse Pariisis. 1930. aastal hakkab Dali välja töötama oma individuaalset stiili - nägemuslik maalimine, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis.
Näiteks meie ümbritsev maailm on pidevas liikumises ja selles esinevad palju igasuguseid kujundeid. Ajus olevad miljardid neuronid loovad oma laenglemistega elektrivälju. Sellest tulenevalt tuleneb pilt, mis on meie silme ees, sellest, et neuronite väljade tugevused on aju ruumis erinevad ja selle pildi liikumise illusioon tuleneb nende väljade tugevuste erinevustest ajas. Maailma liikumise illusioon mõneti sarnaneb kinematograafias loodud liikuvate piltidega, mille korral liikuv pilt tekib siis, kui staatilised pildid on ajas erinevad. Inimese ajus tekib maailmapilt ja selle liikumine neuronite väljade erinevuste tõttu ruumis ja ajas. Kuid peab märkima, et maailmapildi ja selle liikumine on erinevate ajupiirkondade vahel ära jaotatud. Näiteks liikumismuljet analüüsivaid neuroneid nimetatakse liikumisdetektoriteks, mis asuvad ajukoore primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel
Näiteks meie ümbritsev maailm on pidevas liikumises ja selles esinevad palju igasuguseid kujundeid. Ajus olevad miljardid neuronid loovad oma laenglemistega elektrivälju. Sellest tulenevalt tuleneb pilt, mis on meie silme ees, sellest, et neuronite väljade tugevused on aju ruumis erinevad ja selle pildi liikumise illusioon tuleneb nende väljade tugevuste erinevustest ajas. Maailma liikumise illusioon mõneti sarnaneb kinematograafias loodud liikuvate piltidega, mille korral liikuv pilt tekib siis, kui staatilised pildid on ajas erinevad. Inimese ajus tekib maailmapilt ja selle liikumine neuronite väljade erinevuste tõttu ruumis ja ajas. Kuid peab märkima, et maailmapildi ja selle liikumine on erinevate ajupiirkondade vahel ära jaotatud. Näiteks liikumismuljet analüüsivaid neuroneid nimetatakse liikumisdetektoriteks, mis asuvad ajukoore primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel
annaabi.ee 
