asünkroontset kasvamist kirjeldab valem N= N0 x e t , kus on rakkude kasvu erikiirus, t-aeg, N0 rakkude arv alghetkel. Asünkroontse kasvu korral on diagramm selline. kasvukiirus, on mikroorganismi iseloomustav suurus. Kui N= 2 N0 , siis 2 N0= N0 e t ln2=ln e t td=ln2=ln2/td, td=ln2/ ,kus td on poolestusaeg.Poolestusaeg näitab, millise ajaga rakk pooldub. Eksponentsiaalse kasvu seaduse ning monomolekulaarsete reaktsioonide kineetikaerineb selle poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate ainete konsentratsioonide muutuste kaudu.2Põhikultiveerimismeetodid a)Perioodiline (batch)viiakse läbi konstantse ruumala ning temperatuuri juures kolvis. Bakterid kasvavad kolbi kaasapandud söötmest saadavate toitaneite arvel.. Toitainete lõppemisel rakud hakkavad surema. Iseärasused: lihtne meetod, võimalik korraga teha paljusid paralleelkatseid.Negatiivseks omaduseks heterogeensus, pH muutub rakkude kasvamise jooksul,
Muudab ainult tasakaalu saabumiseks kuluvat aega. · Tasakaalulised protsessid: o Aurustumine küllastunud auru rõhk lahuse kohal on tasakaalu tingimustes konstantne suurus o Lahustumine: - lahustunud aine jaotumine kahe omavahel mitteseguneva lahusti vahel vastavalt jaotuskoefitsiendi väärtusele · Keemiline kinemaatika o Füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega o Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. o Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. o Kui kiiresti toimub reaktsioon? · Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? o Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid o Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine o Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat
Lahustumine: - lahustunud aine jaotumine kahe omavahel mitteseguneva lahusti vahel vastavalt jaotuskoefitsiendi väärtusele Keemiline kineetika *Füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. *Termodünaamika *Termodünaamikas vaatlesime vaid süsteemi alg- ja lõppolekut, vahepealne osa ei olnud oluline. *Termodünaamika iseloomustab reaktsioone soojusefekti, teostavuse ja tasakaaluoleku. Kas reaktsioon toimub või mitte? *Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. *Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. Kui kiiresti toimub reaktsioon? *Keemiliste reaktsioonide ajalist kulgemist käsitlevat füüsikalise keemia haru nimetatakse keemiliseks kineetikaks. *termodünaamika seab protsessi toimumise eesmärgiks protsessi toimumise suuna ja võimaliku lõppresultaadi määramise *kineetika ülesanne on keemilise muundumise kiiruse leidmine. Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad?
Lahustumine: - lahustunud aine jaotumine kahe omavahel mitteseguneva lahusti vahel vastavalt jaotuskoefitsiendi väärtusele Keemiline kineetika *Füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. *Termodünaamika *Termodünaamikas vaatlesime vaid süsteemi alg- ja lõppolekut, vahepealne osa ei olnud oluline. *Termodünaamika iseloomustab reaktsioone soojusefekti, teostavuse ja tasakaaluoleku. Kas reaktsioon toimub või mitte? *Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. *Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. Kui kiiresti toimub reaktsioon? *Keemiliste reaktsioonide ajalist kulgemist käsitlevat füüsikalise keemia haru nimetatakse keemiliseks kineetikaks. *termodünaamika seab protsessi toimumise eesmärgiks protsessi toimumise suuna ja võimaliku lõppresultaadi määramise *kineetika ülesanne on keemilise muundumise kiiruse leidmine. Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad?
See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. ➢ Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, temperatuur, reageerivate ainete kontsentratsioon, katalüsaatorid. ➢ Heterogeensed reaktsioonid: kõik tegurid samad, mis homogeenstel reaktsioonidel, kokkupuutepinna suurus, tahkiste struktuur (poorsus jm) 80. Reaktsiooni mehhanism (molekulaarsus). 81. Reaktsiooni järk. Keemilises kineetikas on üldine reaktsiooni järk kineetilises võrrandis olevate ainete kontsentratsioonide astendajate summa. Reaktsiooni järk kindla aine suhtes on selle aine kontsentratsiooni astendaja. Reaktsiooni järk on tähtis liige kineetilises võrrandis, seega tal on määrav roll reaktsiooni kiiruste uurimisel ja määramisel. 82. Katalüüs ja katalüsaator. Toime selgitus. Näide. 83. Redoksreaktsioonide mõiste.
liikuv faas, milleks on gaas või vedelik, mis voolab läbi tahke faasiga täidetud kolonni. Keemiline kineetika _ Füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. _ Termodünaamika _ Termodünaamikas vaatlesime vaid süsteemi alg- ja lõppolekut, vahepealne osa ei olnud oluline. _ Termodünaamika iseloomustab reaktsioone soojusefekti, teostavuse ja tasakaaluoleku. Keemiline kineetika _ Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. _ Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. _ Kui kiiresti toimub reaktsioon? Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? _ Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid _ Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine _ Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat
28. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus? Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigisteelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus:*Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine kontsentratsioon ajaühikus. Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Massitoimeseadus: Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline lähteainete kontsentratsioonide korrutisega. 29
aktsenteerib liikumise lõpetamist, jõudmist kuskile. DYNAMIC RANGE (ulatus) liikumise juures on midag´i sellist, mida koreograaf nõuab tantsuijatelt ja mis "tähistab" koreograafi käekirja. Kulub aega, et aru saada liikumise EKSTREEMSETEST ulatustest sirutusest, kiirusest, aeglusest jne. Tavaliselt arvavad tantsiajd, et on midagi saavutanud või omandanud, kuid on veel hulk maad tegeliku liikumise ulatude tunnetamiseni. Põhjus ei pruugi olla liikumise tehnikas või kineetikas, pigem on see kogemuse puudumises. Et töötada liikumise ekstreemsete limiiridega, on vaja ülimat PÜHENDUMIST, isegi allaheitlikkust, mis võib olla hirmutav. Liikumiste eukineetiliste elementidega töötamiseks alusta tegevuste fraasiga, jägi tegevuste ajastamist taju seda, lisa raskuse ja energia kasutamine ja lõpuks kulgevuse taju. Liigu ühest ekstreemsesest väljendusest teise. Mesiterlikkus selles ei saabu üleöö.
Kui reaktsiooni toimudes kontsentratsioon väheneb (ensüüm ja 10 substraati ümber alguses, pärast on 5 substraati ära regeerinud), siis toimub difusioon piisavalt, et kogu aeg on kogu süsteemis ühtlane konts, mis langeb süsteemis. Kui 3D difusioon takistatud, siis substraat ei pääse ligi, ensüümid võivad olla filamentide küljes, siis pole difusioon piisav, et tagada kontsentratsiooni ühtlust. Keemilises kineetikas eeldatakse alati, et kontsentratsioon on ühtlustunud. Segunemiselement on relevantne ainult bimolekulaarsete reaktsioonide puhul. T+TS Kui isesegunemine pole piisav, siis on kiiruskonstant sõltuv ajast. k(t)=k0t-h k0 on siis, kui oleks piisav segunemine. Reaktsioonil oleks just nagu mälu. Ntx kaks fraktalanumat (difusioon on piiratud, isesegunemine pole piisav). Vaageldaval ajahetkel on konts mõlemas anumas võrdne, ühes reakt kestnud 4 sek ja teises 100 sek (lähteaine konts
annaabi.ee 
