Impulss-füüsh suurus mis isel iga liikuvat keha. P=m*v() , F=mv-/t, F*t=mv- Jõuimpulss on jõu ja jõumõjumise aja korrutis. Jäävusseadus Kahe keha vastastikmõju korral on nenda impulside summa jääv.=*+* Impulsimoment isel iga pöörlevat keha, mis väliste jõudude puudumisel on jääv suurus. L=p*r L=p*v*r L=const , L=0. Töö A=F*s*cos. Võimsus N= ühtlasel liikumisl N=F*v.Energia suurus mille arvelt keha saab tööd teha. Potent vastasmõju (vedru,vibu),kine-liikumise. Kin K=m/2, potent P=mgh(maa vastasmõju) P=k. Energia jäävuse seadus a)üldine energia ei teki ei kao vaid kandub ühelt khalt teisele või muundub ühest liigist teise. b) Mehaanikas:keha kin ja pot energia summa on jääv K+P=const
a raskuste liikumise kiirendus -)*r=I I ketta inertsmoment a= = 1,51(m/) - Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Kine- v= const a-kiirendus m/s2 t- aeg s m = mass maatika: s- teepikkus m Ühtlane - nurkkiirus rad/s r- raadius m Vaba langemise kiirenduse tähis on g ja see on suunatud alat pöörd-
(kanali) kaudu edastab vastuvõtjale (sõnumi saajale). See protsess toimub kahes suunas, sest sõnum ajendab vastuvõtjat sellele vastama. Vastamisprotsessis muutub sõnumi saaja omakorda sõnumi lähetajaks, lähetades sõnumi tema poolt valitud kanali kaudu ning seega andes tagasisidet lähetaja esialgsele sõnumile. Sõnatu suhtlemise ehk kehakeele uurimisele pööratakse nüüd palju suuremat tähelepanu kui varem ja terminit ,,kine" (eesti keeles tähendab liigutust) kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Kine on analoog tähele sõnalises tähestikus. 7. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Biloogilised tegurid Paljud bioloogilised tegurid mõjutavad indiviidi sõnalise ja mittesõnalise suhtlemise võimet, eriti oluline on närvi-ja sisenõrenäärmete süsteemide adekvaatne funktsioneerimine. Nt: keele kasutamise füüsilised aspektid: · Kõnelemine
(mõtle, kuidas eri keeltes koerad hauguvad). Väidetavalt on onomatopoeetilise sõnavara hulk keeltes väike, eesti ja soome keeles siiski suurem (Koponeni väitel isegi kuni 7%). Motiveeritud tähendusseos Onomatopoeetilised ja deskriptiivsõnad ehk imitatiivid (linnunimetused kiivitaja, koovitaja, kägu; nurr, kiisu, pomm) Häälikusümbolism (võimalus kasutada mingeid häälikuidmõne kindla tähenduspiirkonna sõnades, nt i-häälik ja väiksed asjad (kilu, kine, kitsas, tilluke, killuke, pisi jne), laiad asjad (avar, lai), ö kui ebameeldiv asi/nähtus vm (möga, plöga, mögisema, plödisema, kööbakil, mörises). Kumb kumma tingib, kas teatud häälik teatud tähenduse või annavad mingid sõnad (kõnealuse häälikuga) tähenduse juba ette? Sümbol Sümbol jaguneb esimesel tasandil siis vormiks ja tähenduseks, sümboli vorm jaguneb aga omakorda väiksemateks elementideks (foneemideks)
Selline kontraktsioon tekib üks- 62 kõik millise liikumise sihilise pikkuse korral. Näiteks kui meetrine joonlaud liigub kiirusega 0,8c ( ehk 240 000 km/s ), siis see on ainult 60 cm pikkune. Kuid kaasaliikuvas süsteemis on see joon- laud ikkagi 1 meetri pikkune. Kehade mõõtmed teistes suundades aga ei muutu. Näiteks kui kera liigub ülisuure kiirusega, siis see muutub just liikumise sihis kokkusurutud pöördellipsoidiks. Kine- maatiline tegur läheneb lõpmatusele kui liikumiskiirus läheneb valguse kiirusele vaakumis ja selle tõttu läheneb keha pikkus nullile. ( Ainsaar 2001, 12 ). 1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine Need on teisendusvalemid ja siin on näha seda, et aeg ja koordinaat võivad ühekorraga muutuda. Aeg t ja koordinaat x on meie süsteemis, kuid aeg t` ja koordinaat x` on aga süsteemis, mis meie suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest
Ainult niimoodi on võimalik seletada sellist lühenemist. Selline kontraktsioon tekib üks- kõik millise liikumise sihilise pikkuse korral. Näiteks kui meetrine joonlaud liigub kiirusega 0,8c ( ehk 240 000 km/s ), siis see on ainult 60 cm pikkune. Kuid kaasaliikuvas süsteemis on see joon- laud ikkagi 1 meetri pikkune. Kehade mõõtmed teistes suundades aga ei muutu. Näiteks kui kera liigub ülisuure kiirusega, siis see muutub just liikumise sihis kokkusurutud pöördellipsoidiks. Kine- maatiline tegur läheneb lõpmatusele kui liikumiskiirus läheneb valguse kiirusele vaakumis ja selle tõttu läheneb keha pikkus nullile. ( Ainsaar 2001, 12 ). 1.2.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine Need on teisendusvalemid ja siin on näha seda, et aeg ja koordinaat võivad ühekorraga muutuda. Aeg t ja koordinaat x on meie süsteemis, kuid aeg t` ja koordinaat x` on aga süsteemis, mis meie suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest.
Selline kontraktsioon tekib üks- 64 kõik millise liikumise sihilise pikkuse korral. Näiteks kui meetrine joonlaud liigub kiirusega 0,8c ( ehk 240 000 km/s ), siis see on ainult 60 cm pikkune. Kuid kaasaliikuvas süsteemis on see joon- laud ikkagi 1 meetri pikkune. Kehade mõõtmed teistes suundades aga ei muutu. Näiteks kui kera liigub ülisuure kiirusega, siis see muutub just liikumise sihis kokkusurutud pöördellipsoidiks. Kine- maatiline tegur läheneb lõpmatusele kui liikumiskiirus läheneb valguse kiirusele vaakumis ja selle tõttu läheneb keha pikkus nullile. ( Ainsaar 2001, 12 ). 1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine Need on teisendusvalemid ja siin on näha seda, et aeg ja koordinaat võivad ühekorraga muutuda. Aeg t ja koordinaat x on meie süsteemis, kuid aeg t` ja koordinaat x` on aga süsteemis, mis meie suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest
annaabi.ee 
