sõdades Sai Liivimaa kindralkuberneriks ja jäi sellesse ametisse kuni surmani Tegevus Liivimaa kubernerina 23.aprill 1765. aastal - talurahva õigus vallasvarale, mõisakoormised määrati kindlaks 29.aprill 1765. aastal - koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurtesse mõisadesse Kumbagi määrust ei täidetud täiesti korralikult, sest täielik kontroll mõisnike üle puudus. Tegevus Liivimaa ja Eestimaa kindralkubernerina 1775. aastal Katariina II poolt Balti kubermangude ehk Balti provintside kindralkuberner aastast 1783 Tema ajal moodustati Liivimaa kubermanguvalitsus Pooldas Balti erikorda, samuti püüdis parandada ka lihtrahva olukorda Rajas Võru ja Paldiski linna, parandas Liivimaa infrastruktuuri, tema algatusel loodi 1784 Tartu kivisild Siiani vanimalt Eestit valitsenud ja ka vanimaks elanud Eestit valitsenud inimene, ta suri ametis 94-aastaselt Tartu kivisild Perekond
sajandi keskpaigaks oli Palmsest saanud juba tõeline barokkansambel, kus leidus ligi paarkümmend ehitist. 18. sajandi lõpul, kui viinapõletamisest sai mõisnike peamisi tuluallikaid, ehitati uus viinaköök, samuti rajati nuumhärgade tall, sest kujutas ju viinapõletamisest jääv praak väärt loomasööta. Võsul alustas tööd telliselööv, kus hakati tegema ka katusekive. 1817. aastal sai Palmse mõisnikuks Carl Magnus von der Pahlen, keda tuntakse eelkõige Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkubernerina ning Tartu ülikooli kuraatorina. Temagi aeg oli ehitustegevuse poolest viljakas: valmisid valitsejamaja ja suur sauna- ehk supelhoone, Ilumäele ehitati uus kabel. 19. sajandi lõpul seisis mõis Tallinn-Peterburi raudteeliini ehitamist juhtinud Alexander von der Pahleni nimel, päris viimaseks Palmse mõisnikuks jäi Gustav Christian von der Pahlen. Pindalalt kuulus Palmse 19.sajandi lõpul suuremate mõisate hulka. Maid oli natuke üle 10 000 ha, enamus oli mets ja raba
viinapõletamisest jääv praak väärt loomasööta. Võsul alustas tööd telliselööv, kus hakati tegema ka katusekive. 1817. aastal sai Palmse mõisnikuks Carl Magnus von der Pahlen, keda tuntakse eelkõige Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkubernerina ning Tartu ülikooli kuraatorina. Temagi aeg oli ehitustegevuse poolest viljakas: valmisid valitsejamaja ja suur sauna- ehk supelhoone, Ilumäele ehitati uus kabel. 19. sajandi lõpul seisis mõis Tallinn-
riided, mis proua Poska olevat Pariisis ostnud, olevat ära varastatud, mille kohta pereisa arvas, et "ilmselt siiski Tallinnas". Jaan Poska elutöö Võib julgesti väita, et Jaan Poska teguderohke elu ja töö krooniks jäi Tartu rahulepingu sõlmimine 2. veebruaril 1920. See jätab varju nii tema hiilgavalt võidetud kohtuprotsessid, suhteliselt eduka tegevuse Tallinna linnapea ja hiljem kindralkubernerina. 1904. aastal valiti ta Tallinna Linnavolikogu liikmeks, hiljem selle esimeheks, 1913. aastal aga Tallinna linnapeaks. Kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus, nimetati Jaan Poska Eesti Vabariigi esimese valitsuse välisministriks. Talle pakuti ka peaministri kohta, kuid sellest ta loobus. Hankis aastatel 1918-1919 Eesti välissaatkonna juhina Euroopas Eesti Vabariigile diplomaatilist tunnustust ja võttis osa Pariisi rahukonverentsist. 1919
Turismist saadav tulu pole veel suur. Iseseisvuse väljakuulutamine 1931. aastal Briti impeeriumist reorganiseeritud Briti Rahvaste Ühendusele tekitas India ja Pakistani iseseisvaks kuulutamine tõsiseid poliitilisi probleeme. Ei India Rahvuskongressi ega (vähemal määral) Muslimiliiga liidrid polnud huvitatud sellisest dominiooni staatusest, kus Briti monarhile jäi, kuigi pro forma, ülemvõim, mille esindajaks Indias ja Pakistanis oli edasi asekuningas (kindralkubernerina) lord Mountbatten. Ent olukorraga tuli siiski leppida vähemalt seni, kui Inglise väed viibisid uute dominioonide territooriumil. Probleem oli vaja lahendada poliitiliselt, see aga nõudis ulatuslikke läbirääkimisi kõigi Briti Rahvaste Ühenduse liikmetega. 18. juulil 1947 võttis Suurbritannia parlament vastu India sõltumatuse akti, mis de facto oli uuele olukorrale kohandatud 1935. aasta India valitsemise akt. Mõlema dominiooni iseseisvuse väljakuulutamine planeeriti 14
Nii inimesed kui loomad jäävad nälga, tulevad ka mitmesugused taudid, mis käivad nii inimesi kui loomi kimbutamas. Talv aga oli väga külm (1845?). Nälgivad inimesed kannatavad topelt, hakkavad surema. Eelkõige surevad vaesemad inimesed, kes on vanad ja põdurad. Levivad haigused aga võtavad lapsi. .. Nikolai I teatab, et tal pole midagi selle vastu, kui seda soovivad Liivimaalased õigeusku üle tahavad tulla. Golovin oli ka ise seda meelt, et ergutada inimesi usku vahetama. Golovin kindralkubernerina aitas kindlasti paljuski järgnevale liikumisele kaasa. Liivimaal hakkab laiemalt levima jutt, et on võimalik üle minna keisri usku. Siia juurde tuleb nüanss, mida võimude poolt polnud mainitud ega mõeldud, et need, kes usku vahetavad, saavad keisrilt maad (hingemaa küsimus). .. Golovin annab talupoegadele teada, et õigeusku minek ei toimu Riias, vaid peab pöörduma oma kodukohale kõige lähemal asuva õigeusu kiriku poole, samuti oli vaja mõisa luba
annaabi.ee 
