Mehed ida- ja Muudeti ajaarvamist 1922. aasta, politseipataljonidesse. Eesti kuulutati aktiviseerib kommunistid- punasele Ulatuslik propaganda ja isikukultuse mil Mussolini tuli võimule, kuulutati kindralkomissariaadiks, kindralkomissar oli katkule saab vastu vaid pruuniga kasutamine. Ajaloo võltsimine. Litzman, loodi ka Eesti OV eesotsas H. aastaks number 1 (Hitleri löögirühmad). Mäega. Kõik Eestisse jäänud mustlased ja
Põhja-Eestis loodi HÄVITUSPATALJONE, kes õiendasid arve metsavendadega ja pidid jätma sakslastele põletatud maa. Sundmobilisatsioon- L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus. Mobiliseeritud viidi Venemaale. Tööpataljone- loodi neile punaarmeelastele, keda peeti mitte usaldusväärseteks. Seal hukkus palju mehi. Saksa okupatsioon Tervitati, kui vabastajaid. Astuti nii omakaitsesse kui ka ida- ja politseipataljonidesse. Omariiklust ei taastatud; Eesti kuulutati koos teiste riikidega kindralkomissariaadiks, mille eesotsas Litzmann. Poliitiline ja kultuuriline propaganda. Loodi väga piiratud võimuga Eesti omavalitsus, mille eesotsas H. Mäe. Eestis kehtestati terrorireziim ja loodi koonduslaagreid. Waffen SS Relva SS eliitvägi, kuhu värvati noorsugu. Eesti Leegion lubati luua eestlastel oma sõjaväeüksus. Tööteenistus- oli alternatiiviks sõjaväkke astumisel, kuid töö toimus, kas otse rindel või Saksamaal
Saksa okupatsiooniperiood Võimustruktuurid 1941. aasta suve lõpus tundsid eestlased kergendust Punaarmee taandumise ja sakslaste kui vabastajate pealetuleku pärast, kuid varsti sakslased kompromiteerisid end ise. 5. detsembril 1941. a allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mis juhtis Alfred Rosenberg. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetati ümber Eesti kindralkomissariaadiks. Saksa okupatsioonivõimu kõrvale sai abistavaks institutsiooniks Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Püüti taotleda autonoomiat, kuid toimusid arvukad tõrked ja omavalitsus oli sakslastele ennem käepikenduseks. Nõukogude okupatsioon (19401941) Saksa okupatsioon (19411944) RIIGIKORD RIIGIKORD
c)hävitati kultuuriväärtusi: purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, keelustati seltsitegevus. Lubati edendada heanaaberlikke suhteid kõigi riikidega: 12. NSVL ja Saksa okupatsioonide (vastavalt 1940-1941 ja 1941-1944) võrdlus. NSVL 1940-41 Saksamaa 1941-1944 Eesti nimetati NSV-ks, mis oli NSVL koostis- Eesti ala nimetati Estlandi osa;kõrgeimaks võimuorganiks sai kindralkomissariaadiks, mille eesotsas oli ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes kindralkomissar K.S.Litzmann. Komissariaat Vares.Valitsust nimetati Rahvakomissaride allus idaalade ministeeriumile, mida juhtis nõukoguks, mille eesotsas oli Johannes Roosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi Lauristin. eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus,mida juhtis Hjalmar Mäe.Tegemist oli
324 tööstushoonet. Autod, laevad ja raudteeveerem pea täielikult Venemaale viidud, kariloomade hulk järsult vähenenud. Eestlased tervitasid sakslasi vabastajatena. 55000 meest esimese hooga Omakaitsesse, politseisse või Saksa väejuhatuse poolt loodud ida- ja politseipataljonidesse. Aastail 1941-1943 oli Idarindel pidevalt u. 10000 eestlast. Eestlaste suureks pettumuseks omariiklust ei taastatud. Eesti kuulutati Baltimaid ja Valgevenet hõlmanud riigikomissariaati Ostland’i kuuluvaks kindralkomissariaadiks eesotsas kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanniga. Oma plaane maskeerisid natsid hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Silmapetteks loodi kindralkomissari kõrvale väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas ühe endise vapside juhi Hjalmar Mäega. Kogu Saksa okupatsiooni ajal hukati kuni 7000 EV kodanikku, neist eestlasi u. 5000. Eestisse rajatud koonduslaagreis hukati lisaks kümneid tuhandeid sõjavange ning Euroopast toodud juute
juuniküüditamise käigus saadetud asumisele. Kui Saksa Riigi ja NL vahel 22. juunil 1941 algas sõjategevus, tekkis lootus sõja tulemusena vabaneda nõukogude võimu alt. 12. NSVL ja Saksa okupatsioonide (vastavalt 1940-1941 ja 1941-1944) võrdlus. 1940-1941 1941-1944 · Eesti nimetati ENSV-ks, mis oli NSVL · Eesti ala nimetati Estlandi koostisosa. Kindralkomissariaadiks, eesotsas · Kõrgemaks võimuorganiks oli kindralkomissariga Litzmann. Ülemnõukogu, mille presiidiumi · Komissariaat allus Idaalade esimeheks sai Vares. ministeeriumile, eesotsas A. · Valitsus nimetati Rahvakomissaride Rosenbergiga. Nõukoguks. · Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest
augustil kitsa kiiluna Kunda lähedal Soome laheni. Selle tulemusena lõigati venelased kahte ossa, ühed taganesid Tallinna, teised Narva suunas, 28. Augustil vallutati Tallinn, kõige kauem pidas vastu Hiiumaa, kus punaarmee väed purustati 21. oktoobril. NSV liidu ja Saksamaa okupatsioonide võrdlus NSV liit Saksamaa Eesti nimetati NSV-ks, mis oli NSV liidu Eesti ala nimetati Estlandi koostisosa, kõrgeimaks võimuorganiks sai kindralkomissariaadiks, eesotsas ülemnõukogu, mille presiidiumi esimeheks kindralkomissar K.S. Litzmann. Komissariaat sa Johannes Vares-Barbarus. Valitsus allus Ida-alade ministeeriumile, mida juhtis nimetati rahvakomissaride nõukoguks, mille Rosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi etteotsa sai Johannes Lauristin. eestlastest koosnev Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe.
annaabi.ee 
