aadressi http://www.creditinfo.ee/maksehaireregister/ Tarbijad ja säästjad. Harjutus Kokkuvõttev arutelu: • Millest lähtuvalt tegi kumbki tegelane oma valikuid? • Kumma valik oli majanduslikult odavam? • Mis on säästmise eelised? • Kas see, et Jürgen laenu ei saanud oli hea või halb? • Millal on mõistlik laenata (vajadus vs tahtmised ja soovid)? Tarbijad ja säästjad. Kasulikud lingid • Laenutooted https://www.swedbank.ee/private/credit?language=EST • Kindlustustooted http://www.kool.ee/?10234 või https://www.salva.ee/et • Tarbijakaitse https://www.tarbijakaitseamet.ee/et
seisukohast vastuvõetav. Majanduslikku stabiilsust tagab valitsussektor eelkõige majandustsükli kõikumiste leevendamise näol läbi stabilistsioonipoliitika, aga ka majandustegevuse üldise õigusliku raamistiku kujundamise ja majandusarengu soodustamise kaudu. Avaliku sektori poolt pakutavad kindlustustooted on peamiselt sotsiaalse iseloomuga (ravikindlustus, pensioni ja töötuskindlustus jms). Küsimus 2 Avaliku sektori kulusid võib vaadelda kui Valmis kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks ning avaliku sektori töötajatele palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja
seisukohast vastuvõetav. Majanduslikku stabiilsust tagab valitsussektor eelkõige majandustsükli kõikumiste leevendamise näol läbi stabilistsioonipoliitika, aga ka majandustegevuse üldise õigusliku raamistiku kujundamise ja majandusarengu soodustamise kaudu. Avaliku sektori poolt pakutavad kindlustustooted on peamiselt sotsiaalse iseloomuga (ravikindlustus, pensioni ja töötuskindlustus jms). Küsimus 2 Avaliku sektori kulusid võib vaadelda kui Valmis kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks ning avaliku sektori töötajatele palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid.
Finantsinstitutsioonid jagunevad: 1) Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. 2) Finantsasutus - nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jagunevad: 1) Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad 2) Finantsteenused laenud, kindlustustooted, klientide nõustamine jne. 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Majandusüksused kasutavad finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajatena toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Rahaasutuste liigitus sõltub suuresti riigi seadustest, täpsemini sellest, kuidas on erinevate finantsvahendajate tegevusalad piiritletud. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada järgmiselt:
inflatsioonimäär, ning esineb seega pigem makroökonoomilisel tasandil. Sündmuse riski korral tekivad kahjud, kui leiab aset mingi konkreetne sündmus, nagu näiteks üleujutus, torm, tulekahju. Antud liigitus on oluline riskide paremaks juhtimiseks, kuna kasutatavad meetmed on kummalgi juhul erinevad. Näiteks pideva riski maandamiseks sobivad mitmesugused tuletisinstrumendid, nagu futuurid, forwardid, swapid ja optsioonid, samas kui kindlustustooted on tavaliselt efektiivsemad sündmuse riski maandamiseks. Sündmuse riski loetakse üldiselt suuremaks, kuna selle mõju avaldub kiiremini. (Masso 2002: 28) Kinnisvarariske võib liigitada ka üldisest majanduskeskkonnast tulenevateks, kohaliku piirkonna iseärasustest tulenevateks ning kinnisvarast endast tulenevateks riskideks. Üldisest majanduskeskkonnast tulenevad riskid on makroturu riskid ning kohalikust piirkonnast tulenevad riskid on mikroturu riskid
pakkuda kindlustust ka tööandjale. «Hästi loogiline on see, et inimene oma terviseriskid ise ära kindlustaks. See tagaks terve motivatsiooni talle endale, et oma tervise eest hoolitseda,» rääkis Niinemaa. Kuid kas siin ei saa tekkida olukorda, kus kindlustusmakset regulaarselt tasuv inimene tunneb, et tal ongi õigus haiguslehele jääda, kuna ta on selle eest juba kindlustusfirmale maksnud? «Tavaliselt kindlustustooted töötavad ikka koos omavastutusega,» Kui suur see omavastutus peaks olema ja mille järgi seda määrama peaks, ei osanud Niinemaa veel öelda, kuid süsteemi ärakasutamise moment tekib tema sõnul kõige enam sotsialismi tingimustes, kui kõige eest tasub riik. Tööandja kindlustamine on mõistlik, kui riik tuleb vastu «Erakindlustus põhimõtteliselt võiks sellist asja pakkuda, küsimus on rahastamises ja küsimus on
annaabi.ee 
