Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus. 4.Töölisliikumise tekevarakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti sotsiaalkindlustus jahoolekanne.Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus.Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt madalal ja kokku hoida ka töötingimuste parandamine ja ohutuse pealt.Oma huvide kaitseks asusid töövõtjad organiseerima ametija kutseühinguid.Esimesed loodi illegaalselt juba 18 saj lõpul Inglismaal ja Prantsusmaalühised kindlustuskassad haigus,tööpuudusning vanaduskindlustuseks. 5.Rahvusriikide ja kodanikkonna teke. Kujunevad ideoloogiad ja parteid,ühiskonna poliitiline süsteem. 6.Maailmakaubanduse jamajanduse kujunemine. Tänu trantspordi arengule,eriti tänu raudteede ehitamisele,sai võimalikuks tooraine ja valmistoodangu kiire vedamine vajalikesse kohtadesse.Kujunes maailmamajandus,mis tõi kaasa ka ülemaailmsed majanduskriisid esimene1847,siis 18701890.aastate põllumajanduskriis Euroopas. 7
- Teenindus- ja infoühiskond – tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine, hakatakse andma tasulist puhkust, majanduselu põhineb teadusuuringutel, globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Milliste meetoditega on töölised võidelnud suurema sotsiaalse kindlustatuse eest? – organiseerisid oma huvide kaitseks ameti ja kutseühinguid ja korraldasid streike. Asutati ühised kindlustuskassad haigus-tööpuudus- ja vanaduskindlustuseks. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? – Kuna tootmine muutus odavamaks, efektiivsemaks, toodete hinnad alanesid ja palgad tõusid. Tänu sellele muutusid seni vaid jõukamatele kihtidele kättesaadavad luksuskaubad kõigile töölistele igapäevasteks tarbeesmeteks. 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused – Riigiks nimetatakse organiseeritud
- Tänu sellele, et talupojad said talud päriseks osta, hakkas täiustuma ka põllumajandustehnika ja toodang kasvas. Talupoegadel oli, mille nimel pingutada. 3. Millised olid tööstusühiskonna sotsiaalsed riskid? Milliste meetoditega neid vähendati? - Haigestumine, töökaotus, vanadus või invaliidistumine => töölised organiseerisid oma huvide kaitseks ameti- ja kutseühinguid ning korraldasid streike; asutati ühised kindlustuskassad haigus-, tööpuudus- ja vanaduskindlustuseks. 4. Kuidas aitas fordism kaasa üldisele elatustaseme tõusule? - Võeti kasutusele konveiersüsteem, mis tõstis töö efektiivsust, tootmine muutus odavamaks, toodete hinnad alanesid ja palgad tõusid. see suurendas rahva ostuvõimet ning suured erinevused rahvakihtide sissetulekutes hakkasid vähenema. 5. Miks võib öelda, et infoühiskonna olulisemaks tunnuseks on maailmamajanduse globaliseerumine?
ühiskondlike kihtide ja klasside vahel. III 1.4. töölisliikumise teke - varakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne. Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus. Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt madalal ja kokku hoida ka töötingimuste parandamise ja ohutuse pealt. Oma huvide kaitseks asusid töövõtjad organiseerima ameti- ja kutseühinguid. Esimesed loodi illegaalselt juba 18.sajandi lõpul Inglismaal ja Prantsusmaal - ühised kindlustuskassad haigus, tööpuudus- ning vanaduskindlustuseks. Inglismaal tunnistati ametiühingud seaduslikuks 1824, Prantsusmaal alles 19.saj. II poolel. III 1.5 Rahvusriikide ja kodanikkonna teke. Kujunevad ideoloogiad ja parteid, ühiskonna poliitiline süsteem (vt.§ 81 Uute poliitiliste õpetuste sünd). III 1.6. maailmakaubanduse ja -majanduse kujunemine. Tänu transpordi arengule, eriti tänu raudteede ehitamisele, sai võimalikuks tooraine ja valmistoodangu kiire vedamine vajalikesse kohtadesse
sotsiaalse mobiilsuse kasvu (liikumine eri ühiskonnakihtide vahel oli võimalik). tekkis töölisliikumine kui tööstuslik pööre toimus, oli ettevõtte omaniku eesmärk saada kasumit, töötingimustele ei pööratud tähelepanu ja palga arvelt hoiti võimalikult palju kokku. Töölised hakkasid oma huvide kaitseks organiseerima ametiühinguid. Nende juurde loodi ühised kindlustuskassad (haiguskindlustuseks, tööpuudus ja vanaduskindlustuseks). Ametiühinguliikmed andsid osa oma palgast nendesse kassadesse. Inglismaal lubati ametiühingute tegevus seaduslikult alles 1824. aastal, Prantsusmaal isegi pool sajandit hiljem algselt tegutsesid ametiühingud illegaalselt. Riigi poolt hakati pöörama tähelepanu sotsiaalolukorrale esmaselt Saksa keisririigis Otto von Bismarcki ajal.
senised taluomanikest said maarentnikud ning tühistati kõik võlad seotud maaga. Maksimaalselt lubatavaks talu suuruseks kuulutati 30 hektarit, kõik mis oli suurem võeti ära ja jagati uusmaasaajatega, see puudutas 130 000 talunikku. Elujõulised suurtalud muutusid elujõuetuks taludeks ja uusmaatalud ei olnud piisavalt võimekad. Eesmärk oli õhutada klassivõitlust talurahva seas. Natsionaliseeriti 100-kond rahaasutust (Pangad, kindlustuskassad); mitu 100 ettevõted; kaubandusettevõtted; transport; kinosi; teatreid; hotelle; suured majad linnades. Natsionaliseeriti 500 rahaasutust, 1000 tööstusettevõtet, 1000 kaubandusettevõtet. Elatustase langes. Toimus 3 palgatõusi, kus tööliste palgad tõusid 70% võrra, kuid septembris tõusid ka kõigi kaupade hinnad. Teostati rahareform, kus asendati Eesti kroonid rubladega, 1 krooni eest maksti 1 rubla ja 20 kopikat (1 kroon = 10 rublat). Plaanimajandus: 1940
annaabi.ee 
