Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kindlustusagendid" - 7 õppematerjali

Majandus kindlustus mõisted
2
docx

Majandus kindlustus mõisted

KINDLUSTUS Kindlustus - süsteem, mis võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda, süsteem riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamine eelnevalt kokkulepitud alusel. Kindlustusteenuste pakkujad ­ kindlustusseltsid, nende filiaalid, kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts ­ D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja ­ on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid ­ kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus. Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu

Majandus → Majandus alused
3 allalaadimist
Panganduse ülevaade
4
pdf

Panganduse ülevaade

kohustus tuleneb ja on reguleeritud liikluskindlustuse seadusega. Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või ­maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile. Sundkindlustuseks on näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusteenuste pakkujad on kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid ning kindlustusvahendajad (sh kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid), kes on registreeritud Finantsinspektsioonis. LIIKLUSKINDLUSTUS on kohustuslik vastutuskindlustus. See tähendab, et kindlustusvõtja ei kindlusta mitte oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida ta võib põhjustada teistele liiklejatele ­ nii sõidukitele kui inimestele kui ka hoonetele ning ehitistele Kaskokindlustus on vabatahtlik sõidukikindlustus, mille abil on üldjuhul võimalik sõidukit

Majandus → Majandus
28 allalaadimist
Kohv - uurimustöö
22
rtf

Kohv - uurimustöö

Usutakse, et tema esitles kohvi Ameerikas. .1652: Inglismaal avatakse esimene kohvik. Kohvikuid tekib üha rohkem ja need muutuvad soositud koosoleku kohtadeks õpetatutele ja vähem õpetatutele ­ nn. 1 penni ülikoolid (nii palju maksis tass kohvi). 1668: Kohv asendab New Yorgis õlu kui soosituma joogi hommikusöögi kõrvale. 1668: Inglismaal avatakse Edward Lloydi kohvik, mida külastavad sagedasti kaupmehed ja mereasjanduse kindlustusagendid. Lõpuks saabki sellest Lloyd Londonis, tuntuim kindlustuskompanii maailmas 1675: Türgi armee piirab Viini. Franz Georg Kolschitzky, viinlane, kes oli Türgis elanud, lipsab piiramisrõngast läbi, et juhatada päästvad väed linnani. Põgenevad türklased jätavad maha kottide viisi "kuiva musta sööta", mida Kolschitzky peab kohviks. Ta nõuab selle endale autasuks ja avab Kesk-Euroopa esimese kohvimaja. Tema juurutab ka kombe

Muu → Teadus tööde alused (tta)
200 allalaadimist
Raha ja panganduse KT
14
doc

Raha ja panganduse KT

· emiteerivad finantsvahendajad · mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse

Muu → Ainetöö
47 allalaadimist
Raha ja pangandus I KT
13
doc

Raha ja pangandus I KT

· emiteerivad finantsvahendajad · mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse

Majandus → Raha ja pangandus
62 allalaadimist
Meeskonnatöö
34
doc

Meeskonnatöö

ja depressiooni vastu. · Emotsioonid on tõelised, nende taga on ajukeemia, millele organism reageerib. · Tunnetest rääkimine on ülikasulik, sest nii moodustuvad seosed aju mõtleva ja tundva pooluse vahel. · Staaridel on võrreldes keskpärastega 27% kõrgemad IQ ja 53% on kõrgemad EQ võimed. 30 · IQ võimed on geneetiliselt määratud, nende osa edukuses on 20% · Kindlustusagendid, kelle EQ kompetentsid olid vähemalt keskmised, sõlmisid kindlustuslepinguid üle 2 korra rohkem kui need, kelle kompetentsid olid nõrgad. · Juhi EQ määrab meeskonna mikrokliima ja organisatsiooni kultuuri · Organisatsioonikultuur omakorda on üks parimaid motivaatoreid · Töötaja eneseväärikust kahjustades kahjustab juht otseselt organisatsiooni · Juhipoolne hoolimiskäitumine ja töötulemused on seoses

Psühholoogia → Meeskonnatöö
234 allalaadimist
Uurimustöö alused
84
doc

Uurimustöö alused

oleksid esindatud üldkogumi teatud grupid. Üldkogum jaotatakse kihtidesse (strata) tema liikmete mõõdetavate näitajate, nagu vanus, sissetulek, haridus, rahvus põhjal. Edasi rakendatakse iga kihi lõikes juhuslikku väljavõttu. Iga kiht peaks oma struktuurilt olema võimalikult homogeenne ja samas erinema üksteisest. Kihtväljavõtt on eelmisest meetodist märksa repressentatiivseem. Rakendades antud tehnikat ülaltoodud näitele, võiks kindlustusagendid grupeerida kihtideks vanuse ja hariduse järgi. Üldkogumi liikmed võib jagada kihtideks kas proportsionaalsel või disproportsionaalsel alusel. Proportsionaalses kihtvalimis on liikmete arv igas kihis proportsionaalne liikmete arvud üldkogumi kihtides. Kui mõnes kihis on liikemid liiga vähe, on teatud uuringute puhul otstarbekas kasutada valimi disproportionaalset koostamist. Näiteks tahame koostada autode

Kategooriata → Uurimistöö alused ja...
1072 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun