ja kiirtekujulisi ripatsehteid. Tööriistade ja relvade hulgast tõrjutakse eelrooma rauaajal kõrvale nii kivi- kui ka pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Umbes aastatuhande vahetuse paiku ehk hilisel eelrooma rauaajal tulid kasutusele väikesed nõrgalt kindlustatud linnused, nn ringvall-linnused. Ringvall-linnused olid hoopis väiksemad kui pronksiaegsed kindlustatud asulad, samas olid nende kindlustised enamasti jätkuvalt üsna nõrgad. Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse. Savinõud 7
Vahel kutsutakse neid ka Havori-tüüpi linnusteks, kuna samasugused linnused olid sel perioodil levinud Rootsi mandriosas, Ojamaa ja Ölandi saarel. Ringvall-linnuste ehitamine Eestis oli teatud mõttes korrelatsioonis relvadega, mis samal perioodil ajutiselt matusepanuste hulka ilmusid. Tõenäoliselt viitavad mõlemad nähtused rahutumatele oludele. Ringvall-linnused olid hoopis väiksemad kui pronksiaegsed kindlustatud asulad, samas olid nende kindlustised enamasti jätkuvalt üsna nõrgad. Torkab silma, et kõikides kindlustatud asulates on kas leitud kaevamistel ka eelrooma rauaaegne asustuskiht (Iru, Asva) või on lähedusest teada eraldiseisev ringvall-linnus (Ridala Mustla). Mustla linnus on siiski tunduvalt väiksem, kui Ridala, ning Asva ja Iru eelrooma rauaaegne kiht vähemintensiivsem, kui pronksiaegne. See võib viidata kas lühiajalisemale kasutusele või ka sellele, et varasema
kuuluvad suurlinnused, tornlinnused, linnamüürid, -tornid jne. Nende aeg hakkas läbi saama 16. sajandil püssirohu ja tulirelvade leviku tõttu. · Muldkindlustised, kus on arvestatud tulirelvadega ja mis on orienteeritud horisontaalkaitsele. Eesti selle ajastu olulisimad muldkindlustised on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva bastionid, samuti Kuressaare piiskopilinnuse muldkindlustused. Nende ehitiste hiilgeaeg oli 17. ja 18. sajand. · 19. sajandi kindlustised: kivi-ehitised maal ja vees - Valge torn Väike-Paljassaarel, Topeltpatarei Tallinna lahes, Kalamaja fort Tallinnas (1820-1850. aastad). · 20. sajandi kindlustised: betoonehitised. Eesti parimad näited on Peeter Suure Merekindluse kompleks Tallinna lähedal (1910ndad), Eesti vabariigi esimese perioodi rannakindlustised Suurupis, Naissaarel ja Aegnal, "Laidoneri liin" Narva jõe ümbruses
harjulaste mäss, mis oli ordule tulnud esialgu ainult kasuks, sest ta oli saanud sellega Harju ja Viru oma valdkonda. Talve ajal eestlased ei saanud enam pelgupaikadesse varjule pageda. Kõige halvem oli harjulaste seisukord, kellel ei olnud vallutatud ühtegi linnust, kus nad oleksid saanud vastu panna. Ehitati küll kaks metskindlust, kuhu oma naiste, laste ja varaga varjule mingi, kuid need polnud küllalt kindlad orduvägedele vastupanuks. Mõlemad kindlustised langesid vaenlase kätte, nähtavasti õige raske võitluse tagajärjel. Surmavalt said haavata kaks kõrgemat orduhärrat. Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister aga väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette, millel krooniku Marburg Wigandi teate järgi olnud kolm väravat, mis olid kinnitatud puudega ja rinnatisega kaitstud. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste
esialgu ainult kasuks, sest ta oli saanud sellega Harju ja Viru oma valdkonda. Talve ajal eestlased ei saanud enam pelgupaikadesse varjule pageda. Kõige halvem oli harjulaste seisukord, kellel ei olnud vallutatud ühtegi linnust, kus nad oleksid saanud vastu panna. Ehitati küll kaks metskindlust, kuhu oma naiste, laste ja varaga varjule mingi, kuid need polnud küllalt kindlad orduvägedele vastupanuks. Mõlemad kindlustised langesid vaenlase kätte, nähtavasti õige raske võitluse tagajärjel. Surmavalt said haavata kaks kõrgemat orduhärrat. Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister aga väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette, millel krooniku Marburg Wigandi teate järgi olnud kolm väravat, mis olid kinnitatud puudega ja rinnatisega kaitstud. Kindlus
settimine sõltub voolu kiirusest. Uhtainete settimise ärahoidmiseks: voolukiirus ei tohi suudme suunas väheneda allapoole settimist mittevõimaldava piiri. Projekteerimise praktikas võetakse vmin=0,2 m/s. Voolusängi kinnikasvamine. Voolusäng rohtub seda rohkem, mida madalam on vesi ja mida väiksem voolu kiirus. Et voolusängi kinnikasvamist takistada, peaks voolu kiirus olema vähemalt 0.25...0.30 m/s. Kraavide kindlustamine Nõlvajalami kindlustised Nõlvajalam on kraavisängi ebapüsivaim osa, mistõttu ta vajab sageli toestamist. Selleks kasutatakse puit-, kivi- ja raudbetoonmaterjale ning mättaid. Puitmaterjalist tehakse hagupunutist, laud- ja lattkindlustisi. Hagupunutise (H) ehitatamiseks rammitakse kraavi mõlema nõlva jalamile vähemalt 75 cm pikkuste ja 6...8 cm läbimõõduga vaiade (okaspuu või lepp) rida. Vaiade vahele punutakse hagudest tara nii, et hagude ladvad ja tüved jääksid vaiade taha.
Kaasas ka kuldesemeid, mõnel üksikul juhul ka miniatuurseid vankreid. Mõned rikastest matustest sisaldavad rohkem kui ühe surnu (naised, lapsed ohverdused). Kultuuri lõpu pool põletati mõned surnud kalmistul kohapeal ning kaeti siis kääpaga. Varasel rauaajal hakati jälle matma laipu. 38 Asulad: üsna palju, uuritud suhteliselt vähe. Nii kindlustatud kui ka avaasulad. Kindlustatud asulakohad sageli kõrgematel kohtadel, jõeloogetes. Kindlustised tugevad, kividest v palkidest. Asulates eri suurusega postkonstruktsioonis maju. Aarded kadusid koos pronksiajaga. Sageli jäeti jõgedesse, soodesse, rabadesse. Raskesti ligipääsetavad kohad ohverdused jumalatele. Teised koosnevad katkistest metallesemetest, metallitükkidest pronksivaluga tegelevad inimesed tahtsid seda metalli hiljem uuesti kasutada. Majandus Kasvatati veiseid, sigu, lambaid ja kitsi, hobuseid, koeri, võib-olla hanesid. Teraviljadest nisu, oder.
annaabi.ee 
