Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaan 17. panus tugevatele kindlustele Prantsuse Saksa piiril, kuid kindlustas end paraku valest kohast. 4)Inglismaa- sõditses n.ö. võõraste kätega, kuna kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks finantseeris oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti saata 70000- meheline armee. Sõja käik(rinded&lahingud): Läänerindel 1)Marne lahing ehk piirilahing(2.09.1914)*Prantslaste pealetung peatab Sakslaste edasitungi *Schlieffeni plaani nurjumine *algas positsioonisõda 2)Ypresi lahing(4
näpunäiteid, kuidas ise valitseja olla või selleks saada. Raamatu lugedes tekkis mul kohe võrdlusmoment tänapäevase riigi juhtimisega ja poliitikaga. Tuleb tunnistada, et Machiavelli teos ,,Valitseja" nõuab täielikku süvenemist ning sajaprotsendilist pühendumist, kuna teatud mõtted võivad alguses olla raskesti kättesaadavad. Näitena toon välja ühe katkendi sellest teosest - kiidan niisiis seda, kes kindlusi rajab ning seda, kes neid ei raja; ja mõistan hukka kõik need, kes kindlustele lootma jäädes hoolivad vähe sellest, et on rahva vaenualused. Minu arvamus selle lõigu kohta on see, et autoril oli olemas omad põhiprintsiibid ning kindel nägemus, mille aluses mõistis ta hukka kogu seltskonda ning seda ka teistele kõva häälega teada andis. Seda teost ei ole autor üritanud ilustada, kuna ta soovib kõike näidata õiges valguses, täpselt nii nagu see on ja olema peaks. Et õppida paremini tundma rahva
päevaks raamatu käest pannes ning hiljem uuesti edasi lugedes tekib teistkorda üle lugedes hoopis teine vaatenurk ning leidsin ka et neid on tänapäeva poliitika ja riigi juhtimisega väga lihtne seostada . Minu jaoks oli sellel raamatul vaja anda aega, et mitmed asjad raamatus ka lõplikult minuni jõuaksid. Näiteks selline lõik- kiidan niisiis seda, kes kindlusi rajab ning seda, kes neid ei raja; ja mõistan hukka kõik need, kes kindlustele lootma jäädes hoolivad vähe sellest, et on rahva vaenualused. Maciavellil oli kindel nägemus ja omad printsiibid, mille alusel kogu seltskonda seal arvustas ja seda teistele teada andis. Kirjanik tõendab iidset vaidluslugu kas on parem olla armastatud kui kardetud või vastupidi ning annab ka omapoolse lahendi. Raamat käsitleb kuningate ja valitsejate elu väga üksikasjalikult. Valitseja, kes tahaks olla edukas igas elu valdkonnas. Hoiatades, käskides ning soovitades liigub see
Venemaa soovis kontrollida Musta mere väinasid ning suurendada oma võimu Balkanil. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning loodeti oma territooriume suurendada. Selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaan oli välksõda Kõigepealt tuli tungida Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa aga panustas tugevatele kindlustele need ehtitati PrantuseSaksa piirile, jätsid aga kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna sealt ei oodatud lööki. Venemaa pidi sõdima Saksamaa ja Austria vastu, võttes endale peaeesmärgiks Saksa vägede purustamise Ida preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa kavatses aga oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad
Inglismaa paistis kõrvale jäävat. 29.juulil.1914 kuulutati välja sõda Serbiale. Sõja põhjuseid oli mitmeid: diplomaatiliste suhete järsk katkestamine, soov laiendaa territooriume, otsiti uusi turge ja tooraineid. Järjest kuulutasid riigid teistele riikidele sõdasid ning vallandunud oligi I maailmasõda. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan oli Schlieffeni eestvedamisel välksõda. Lõpuks pidi olema kõik jõud suunatud Venemaa vastu. Prantsusmaa oli teinud panuse tugevatele kindlustele. Belgia piir jäi kaitsmata. Venemaa peaeesmärgiks oli Saksamaa vägede purustamine. Inglismaa tahtsis tulemusi teiste abiga, toetades rahaliselt oma liitlasi. Euroopasse saadeti kõigest 70 000-meheline armee. Positsioonisõda lääherindel Belgia kindlused osutasid alguses Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aastal toimud nn. Piirilahing. Sakslased jätkasid, samas kui Inglise armee ja Prantsuse armeed taganesid. Septembris alustasid prantslased vastupealetungi, mis oli tuntud Marne'i
võõramaalasi; kes aga kardab viimaseid rohkem, ei tarvitse kindlustest hoolida. Parimaks kindluseks on see, kui kaaskodanikud valitsejat ei vihka, kui see aga nii on, pole kindlustest enam abi, kuna alati leidub võõramaalasi, kes juba relvad haaranud kodanikele appi tõttaksid Eelnevat arvestades kiidab Machiavelli heaks nii kindluste rajamise kui mitterajamise ning mõistab hukka need, kes kindlustele lootma jäädes ei hooli oma kaaskodanike vaenulikkusest. “Valitseja” hakkas käsikirjalistes variantides levima juba Machiavelli eluajal. Kuigi Firenze sekretär olevat enne surma otsinud taga “Valitseja” eksemplare, eesmärgiga need hävitada, trükiti teos siiski juba viis aastat pärast autori surma ja ilmus järgneva 20 aasta jooksul vähemalt 25 korda. Seda raamatut on tõlgitud nii mitmetes keeltes, kui
järeldusele, et kindlusi tuleb püstitada valitsejal, kes kardab kaaskodanikke rohkem kui võõramaalasi; kes aga kardab viimaseid rohkem, ei tarvitse kindlustest hoolida. Parimaks kindluseks on see, kui kaaskodanikud valitsejat ei vihka, kui see aga nii on, pole kindlustest enam abi, kuna alati leidub võõramaalasi, kes juba relvad haaranud kodanikele appi tõttaksid Eelnevat arvestades kiidab Machiavelli heaks nii kindluste rajamise kui mitterajamise ning mõistab hukka need, kes kindlustele lootma jäädes ei hooli oma kaaskodanike vaenulikkusest. Miski ei muuda valitsejat nii kõrgelt hinnatuks, kui tema väljapaistvad vägiteod ja tavatud eeskujud, mida ta ilmutab. Valitseja ei tohi olla erapooletu. Ta peab olema kas sõber või vaenlane. Kõhklevad valitsejad jäävad tavaliselt erapooletuks, et vältida oleviku ohte, ja enamasti ka hukkuvad. Valitseja ei tohi kunagi liituda endast tugevamaga, et tungida kallale teisele, sest võidu korral jääb ta tema vangiks
selgunud. Rakveres ja Laiusel lubati kaitsemeeskonnal lahkuda, Edise kaitsjad seevastu vähemalt esialgu vangistati. See viitab, et mõnda aega püüti siiski vastu pidada, sest mida hiljem alistuti, seda kehvemad olid üldreeglina alistumistingimised. Rakvere ja Paide foogtidele lubati näiteks terve mõis tasuks alistumise eest. Paide piiramise kirjelduse juures ilmneb selgelt, et tookordsel retkel ei olnud venelastel kaasas piiramissuurtükke, mistõttu vähemalt suurematele kindlustele nad erilist ohtu ei saanud kujutada. Toolse alla suutrükid siiski hiljem toodi. Edise kaitsemeeskonnas oli krooniku teatel 10 meest mehituseks, Vasknarvas oli samal ajal 30 sakslast, Uus-Kastres 40 sõjaasulast, Rakveres 11 võitlusvõimelist sakslast, Laiusel 34 meest mehituseks, Kiviloos 11 sakslast. Jõhvi kindluskiriku kaitsmisel osales 4 sakslast. Seega ei ole arv kümme sugugi väike. Üks on selge, tegemist pole tavalise kindlustatud mõisamajaga vaid
annaabi.ee 
