laiuselt.Ekvaatori lhedal on aastaringselt 27c.Pooluste suunas langeb aga kuni -2c.Veetemperatuur muutub ookeanites kuni 300m sgavuseni, sest sgavamal on vee- temperatuur 4c, mis on kige raskem vesi, on peamiselt liikumatu. 10) Merevee liikumine Maailmamere pind psib harva tasasena. Mida avatum ja suurem on meri, seda tugevamad tuuled seal puhuvad. Tuultega tekib lainetus ehk vee pindmise kihi liikumine. Merevesi liigub ka hoovustega mis kujutab endast ookeanivee kindlasuunalist liikumist.Vee pidev liikumine tekib veemassi ebahtlasest soojenemisest.Enamasti tekivad hoovused alaliste,kindlasuunaliste tuulte tagajrjel. 11)Looded.Tus ja mn.Mida nad teevad? Tusu ja mna intervallid Thtsus inimese elus. Looded e. tus ja mn on maailmamere veetaseme perioodiline tus ja langus mis tekib Kuu klgetmbeju mjul. Tusuperiood on iga 12 tunni tagant.Seega esineb tusu- ja mnanhtus 2korda pevas. 12)Mis on merehoovus?Miks tekivad?Merehoovuste liigid. Merehoovuste ssteem.Too nited.
voolu.Pliiaku anoodik on plii ja katoodik on pliidiooksiid. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuseelemendid Keemilisi vooluallikaid, milled saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel nimetatakse kütuseelementideks. (vesinik-hapnikelement) (kosmoselaevad,elektriautod) Keemilise vooluallika tööpõhimõte redoksreaktsioon,mingit elektrivoolu kindlasuunalist elektronide voogu seejuures süsteemis ei teki. Elektronid lähevad ühtedelt osakestelt (tsingi aatomitelt) vahetult üle (vase ioonidele). Tsink redutseerija vask oksüdeerija. S-elemendid Leelis vees lahustuv tugev alus , kõik IA rühma metallilised elemendid. , oa 1 Leelismuldmetall- IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid.oa 2., omadus anda leegis kuumutamisel leegile iseloomulik värvus. Omadused : · Pehmed,kergesti lõigatavad
Voolutiheduse ühik on A/m2. Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut A/mm2. Tavaliselt kasutatakse lühiajaliselt töötavates mähistes voolutihedust (4...5) A/mm2, kestvalt töötavates elektrimasinates, trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm2, mõõtetehnikas <1 A/mm2, küttekehades (8...20) Elektritakistus Püsiv elektrivool võib juhtmes tekkida vaid siis, kui on suletud vooluring. Elektronide kindlasuunalist liikumist takistab nende põrkamine ja hõõrdumine vastu elektrijuhi aatomeid ning molekule. Takistavat mõju, mida iga elektrijuht avaldab temas kulgevale püsiva tugevusega ja suunaga voolule, nim elektriliseks takistuseks. Suurte takistuste ja isolatsioonitakistuste mõõtmiseks kasutatakse megaoommeetrit ehk megerit. Kõik oommeetrid omavad sees vooluallika, harilikult patarei. Sellest tingituna seatakse enne mõõtmisele asuimist oommeetri osuti alati "0" asendisse.
17.Taskulambi voolutugevus on ... A. 18.Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus ... A. 19.Mida nimetatakse voolutiheduseks? 20.Nimetada voolutiheduse mõõtühik. 21.Voolutihedus lühiajaliselt töötavates mähistes on ... A/mm 22.Voolutihedus kestvalt töötavates masinates, trafodes ja mähistes on ... A/mm 23.Voolutihedus mõõtetehnikas on ... A/mm 24.Voolutihedus küttekehades on ... A/mm 9.Elektritakistus. 1. Mis takistab elektronide kindlasuunalist liikumist vooluringis? 2. Millal on takistus üks oom? Kirjutada takistuse arvutamise valem. 3. Kuidas elektritakistust tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 4. Kirjutada juhtme takistuse arvutamise valem, mida tähendavad valemis olevad tähed? 5. Millega mõõdetakse elektritakistust, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Miks seatakse mõõteriista osuti enne mõõtmist "0" asendisse? 6. 1 K = ... . 7. 1M = ... . 8
25 18.55 18.45 al saab konkreetse valimi põhjal sisukat hüpoteesi tõestada 23.25 poolsete hüpoteeside korral kontrollitakse seda, kas keskväärtus erineb mingist etteantud väärtus 19.75 oolset hüpoteesi kasutatakse siis kui on oodata kindlasuunalist kõrvalekallet keskväärtusest 18.6 17.85 23.8 20.65 18.7
See on raske viga, mis tähendab, e est liiki vead on sageli ohtlikud vead, mille tegemist tuleks võimalikult vältida. Esimest liiki vea tegemise suurimat lubatavat tõenäosu m olulisuse nivoo, mille korral saab konkreetse valimi põhjal sisukat hüpoteesi tõestada. poolsete hüpoteeside korral kontrollitakse seda, kas keskväärtus erineb mingist etteantud väärtusest. Erinevus võib olla mõlemale pool oolset hüpoteesi kasutatakse siis kui on oodata kindlasuunalist kõrvalekallet keskväärtusest Nullhüpoteesi ei ole võimalik tõestada. Selle vastuvõtmine tähendab, et kui uurija tahab mingit erinevust, mõju või seos erinevuse, mõju või seose olemasolu). See on raske viga, mis tähendab, et uurija "tõestas" erinevuse, mõju või seose mida tegelikult ei ole, vaid mis juhuslikult ilmnes mõ ea tegemise suurimat lubatavat tõenäosust nimetatakse olulisuse nivooks e. riskiprotsendiks