Uuem rahvalaul 18. Saj. Eeldused: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine, hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse. Uuemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Keskkohal tegevuse kujutamine. Uued teemad: armastus, igatsus. Lauldi üksi ja koos. Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Laulikud. Lauldi kandle või lõõtspilli saatel, vahel kuulus laulu juurde ka tants. Aluseks on lõppriim. Värsiread on rühmitatud salmidesse. Meloodia tähtsus tõusis.
Stipendiaadina Dresdenis õppides avastas ta kohalikus loomaaias enda jaoks eksootilised loomad, nagu lõvid, tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikžanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" – sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. Dresdeni-perioodil muutus Wiiralti graafika suurejoonelisemaks, stiililt jõulisemaks ja kindlapiirilisemaks. Ta sattus verismi mõjuorbiiti, mille kiindumus groteski ja detailinaturalismi nakatas teda seda enam, et need jooned olid juba ilmnenud tema loomingus. Kokkuvõteks saaks ööelda, et Eesti kunsti ajalugu on Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikidega sarnane ning palllases juurdus vabameelne ja avangardilembene vaim, Eesti kunstnikud ei hoolinud väga Pariisi sürrealismistja vabagraafika muutus populaarseks kunstiks. KASUTATUD ALLIKAD: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunst
5) Pärnu Linnaorkester asutaja Loit Lepalaan SÜMFOONIA Küsimused lk.35 Mida tähendab sõna sümfoonia? Sümfoonia tsükliline (mitmest osast koosnev) teos. Sõna "sümfoonia" pärineb kreeka keelest (symphonia kokkukõla). Antiik Kreekas kasutati seda sõna mõnede muusikainstrumentide ja ka intervallide puhul. XVI saj. muutus sõna kasutusala kindlapiirilisemaks. Seda hakati tarvitama ainult instrumentaalmuusikas. Mitu osa on klassikalisel sümfoonial, kuidas on nad järjestatud? Klassikalisel sümfoonial on 4 osa; I osa: Kiire tempo. Sonaadivorm II osa: Aeglane tempo III osa: Tantsuline iseloom, sageli menuett. IV osa: Kiire tempo. Rondovorm. Kuidas on üles ehitatud sonaadivorm? Sonaadivormis on kaks teemat peateema ja kõrvalteema
Stipendiaadina Dresdenis õppides avastas ta kohalikus loomaaias enda jaoks eksootilised loomad, nagu lõvid, tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikzanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. Dresdeni-perioodil muutus Wiiralti graafika suurejoonelisemaks, stiililt jõulisemaks ja kindlapiirilisemaks. Ta sattus verismi mõjuorbiiti, mille kiindumus groteski ja detailinaturalismi nakatas teda seda enam, et need jooned olid juba ilmnenud tema loomingus. Kohati sarnanevad Wiiralti Dresdeni-lehed väga Otto Dixi omadega, kelle teoseid imetlesid tollal teisedki noored pallaslased. 1931. aastast 1933. aasta kevadeni suhtles Wiiralt tihedalt Starsbourgi tuntud kunstniku ja kunstikollektsionääri, muusiku ja luuletaja Nelly Stulziga, kellest tehtud portreed ja mõned aktijoonistused
linnades ja erinevates maapiirkondades, samuti tihedam suhlemine eri piirkondade vahel ja keele ühtsustumine. Uemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud uusaegsest avardunud maailmapildist, trükitud kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Uute laulude sisus on kesksel kohal tegevuse kujutamine. Laulu tulid uued teemad: tunded, armastus, sõda (meeste nekrutilaulud) ja vangipõlv, poliitilised sündmused. Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Seetõttu tulid kasutusele käsikirjalised ning hiljem ka juba trükitud laulikud, kus oli ära toodud juba autorite nimed. Uuemaid rahvalaule lauldi ka pilli nt kandle ja lõõtspilli saatel. Laulude juurde kuulusid vahel ka tantsud, nii kujunesid välja tantsu- ja ringmängulaulud. Kui regilaule laulsid rohkem naised, siis uuemaid rahvalaule laulsid tihti ka mehed. Varasemast tähtsamaks kujunes uuemates rahvalauludes meloodia. Viiside heliulatus suurenes ning meloodiad
vastlalaulud); tavandi- ehk kaebelaulud; lastelaulud; lüroeepilised laulud 6. Eesti uuem rahvalaul – rahvalaulu iseloomustus, tunnused, ettekande viis, rahvalaulu teemad, esitajad. Eesti rahvapillid. Iseloomustus: 18. sajandil levima hakanud riimiline salmilaul, mille sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Tunnused: ühte osa laulis eeslaulja, teist osa koor; uuemaid laule laulsid mehed; laulude (tekstid muutusid kindlapiirilisemaks,vähenes improvisatsioon,) ülesehituse aluseks on lõppriimi abil seotud värsipaarid; viiside heliulatus suurenes. 4 värsirida on rühmitatud salmidesse. 20. saj levis ka mitmehäälsus. Ettekande viis: pilli saatel (kannel, lõõtspill), mehed laulsid Rahvalaulu teemad: uute laulude sisus on kesksel kohal tegevus. Laulu tuli uued teemad nagu tunded, sõda, vangipõlv, poliitika Esitajad: (nii üksi kui ka koos,) eeslaulja kui ka koor, esitajaks mehed
annaabi.ee 
