liitensüümid (liitvalgud, konjugeeritud ensüümid). Valkosa (apoensüüm) ja mittevalkosa (kofaktor). Valkosa määrab spetsiifilisuse, mängib põhirolli substraadi sidumises ja potentseerib kofaktorit. Kofaktor satbiliseerib ensüümvalku, osaleb substraadi sidumises ning vahetult katalüüsiprotsessis. Kofatoriks võivad olaa: ioonid (Cl sülje amülaasle, Cu tsüstokroomi oksüdaasile, Mg ja K pütuvaadi kinaasile, Se glutatiooni peroksüdaasile) anorgaanilised üh-d ( Hcl pepsiinile) madalmolekulaarsed org.üh-did (koensüümid). Koensüümid moodustavad valdavama osa kofaktorite. Seega koosneb liitensüüm valkosast ja oensüümist. Koensüümid Co on madalmolekulaarsed orgaanilised õhendid, mis on liitsensüümiks valkosaga mittekovalentselt seotud. Enamik neist on vitamiinide derivaadid. Klassifitseeritakse ülekandva üksuse järgi: vesinikuaatomite kandjad-
B raku pinnal. B raku retseptor saadab signaali rakku edasi, kui kaks või enam molekuli on kõrvuti toodud, ehk siis cross-linked. Ig ja Ig moodustavad heterodimeer. Interakteeruvad IgM,IgD jt.trans membraanse osadega. Need kaks molekuli koos moodustavad B lümfotsüüt antigeeni kompleksi. Nende tsütopl.sabades on ITAM moodulid (türosiinid). Ig ja Ig-ga seonduvad src family kinaasid (Fyn, Blk, Lck). Aktiveerumine toimub läbi fosforüleerumise, loovad koha syc kinaasile, seejärel toimub syc aktivatsioon- ja käivitub rakusisene signaalide kaskaad. B-raku ko-retseptor koosneb kolmest membraanseotust valgust: TAPA-1 (CD81), CR2 (CD21),ja CD19. Nemad võimendavad reaktsiooni. Teine signaal tuleb CR2 retseptori vahendusel, mis on retseptoriks komplemendi valgule C3. Kui on vaja Th rakku, siis esmalt, antigeeni seondumine IgM genereerib signaali, mis viib klass II MHC molekulide ekspressioonini
B raku retseptor saadab signaali rakku edasi, kui kaks või enam molekuli on kõrvuti toodud, ehk siis cross-linked. Ig ja Ig moodustavad heterodimeeri, suhteliselt konserveerunud. Interakteeruvad IgM,IgD jt.trans membraanse osadega. Need kaks molekuli koos moodustavad b lümfotsüüt antigeeni kompleksi. Nende tsütopl.sabades on ITAM moodulid (türosiinid). Ig ja Ig-ga seon-duvad src family kinaasid (Fyn, Blk, Lck). Aktiveerumine toimub läbi fosforüleerumise, loovad koha syc kinaasile, seejärel toimub syc aktivatsioon- ja käivitub rakusisene signaalide kaskaad. B-raku ko-retseptor koosneb kolmest membraanseotust valgust: TAPA-1 (CD81), CR2 (CD21),ja CD19. Nemad võimendavad reaktsiooni. Syc aktiveerib/fosfrüleerib Btk , mis fosforüleerib/ aktiveerib PLC ja BLNK. Indutseeritakse erinevad signaalirajad (vähemal 3) B-raku aktivatsiooniks. (G valgu, Ca2+; PKC), mille tulemuse hakatase tootma erinevad transkriptsioonifakoreid N: NF-B, NF-AT, AP-1
Selliste retseptorite katalüütiline domään paikneb retseptori tsütoplasmaatilises osas ning see katalüüsib mitmete sihtvalkude fosforüleerimist. Väga levinud katalüütiliste retseptorite tüüp on türosiinkinaassed retseptorid ehk retseptor-türosiin-kinaasid (RTK). Need fosforüleerivad sihtmärkvalkude türosiini jääke. Peale selle tuntakse ka seriin-treoniin kinaasseid retseptoreid, türosiin- fosfataasseid retseptoreid (mis vastupidiselt kinaasile hoopis de-fosforüleerivad sihtmärkvalke) ja guanülaat-tsüklaas retseptoreid (tekitavad cGMP-d) 3) G-valkudega seotud retseptorid. aktiveerivad või inaktiveerivad mingit membraaniga seotud ensüümi või ioonkanalit kaudselt, G- valkude vahendusel. G-valkud vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid. G-valk on ühes kahest seisundist: aktiivne või inaktiivne
Kuigi FBP on tsentraalne metaboliit mitmete metabolismiradade jaoks, siis jääb arusaamatuks, miks glükolüüsi ajal peaks FBP kuhjuma. Võti seisneb glükolüüsi raja alumiste ensüümide allosteerilises aktiveerimises, mis ei saa toimuda enne, kui on piisavalt kuhjunud FBP-d ning tasakaalustab glükolüüsi ülemise ja alumise raja alles piisava FBP kontsentratsiooni korral. FBP on allosteeriline aktivaator püruvaadi kinaasile ja PEP karboksülaasile. FBP allosteeriline püruvaadi kinaasi aktiveerimine on väga tugevalt konserveerunud, isegi eukarüootidel sh inimesel aktiveerib FBP püruvaadi kinaasi. Kuna mõlemad ensüümid, mille suhtes on FBP aktivaator, vähendavad PEP-i hulka rakus, siis FBP ja PEP allosteerilised aktivatsioonid on vastandlikud. PEP-i kasutatakse Pst süsteemi fosforüleerimiseks, mis on vajalik glükoosi transportimiseks rakku, FBP vähendab rakus PEP-i hulka. PEP-i hoitakse rakus
annaabi.ee 
