profiil ja aluspõhja moodustavate kivimite pealispinna kallaku kuju ning suurus. [3] Uurimistöödega selgus et, varisenud tugimüür asub enamikus rohelisel glaukoniitsavil, kusjuures erandiks on esinev umbes viie meetri pikkune osa, kus tugimüür asub diktüoneema kiltkivil. Tuleb lisada, et glaukoniitsavi sisaldab endas antud kohas niisugusel hulgal liivaseid fraktsioone, mis muudab ta litoloogiliselt liivsaviks. [4] Glaukoniitsavi all esineb õhuke, 20-25 sm paksune hall või kollakas kiltsavi kiht, mis stratigraafiliselt kuulub diktüoneema kiltkivi juurde. See kiht on üleminekuvormiks diktüoneema kiltkivist glaukoniitsavile(v.t tabel1). [4] Kiltsavi all asub tumepruun diktüoneema kiltkivi, mille paksus ulatub 4-5 meetrini. Diktüoneema kiltkivi on tüüpiline savikiltkivi, mis on lagundatav ka suuremate tükkidena ja kujutab endast poolkaljupinnast. Ilmastiku mõjudele alludes laguneb ta suhteliselt kiiresti õhukesteks lehekesteks ja puruks. [4]
Vanimate kivimitega seondub kambriumi ladestu savikivi, mida valmistatakse telliste valmistamiseks. Meie peamised fosvoriidivarud peituvad ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides. Kasutati fosforväetisena. Leidub Toolse ja Rakvere maardlas. Harju ja Viru lavamaal ning Pandivere kõrgustikul avanevad ordoviitsiumi lubjakivid on rikkad kukersiidi e. põlevikivi poolest. Kaevandatakse Kirde-Eestis juba 1916. a-st alates, ent kiltsavi kui samuti põlevikivi pole suudetud veel kasutusele võtta. Leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Rikkalikumad kohad asuvad Viru lavamaa põhjaosas Kukruse ja Jõhvi vahemikus. Kvarternaaris kuhjunud mineraalsetest on maavaradena enam kasutatavad kruus, liiv ja viirsavi. Suurimad karjäärid on Kirde-Eestis Pannjärvel. Olulisem vaavara on turvas. Turvast ammutatakse kihthaaval koorimise teel. Kasutatakse peamiselt kolmel
1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt? A) Kulutuskõrgustikud (Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik), B) Kuhjelised kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik) 2)Missugused kivimid paljanduvad Põhja-Eesti paekaldal? Esinevad lubjakivi, glaukoniitliivakivi, kiltsavi, kvarsliivakivi ja sinisavi. 2)Nimeta eesti madalikud. Milline on nende keskmine kõrgus? Lääne-Eesti madalik (0-20m); Pärnu madalik (30-50m); Põhja-Eesti rannikumadalik (30-50m); Alutaguse madalik (30- 50m) 2)Kuidas on tekkinud Viru lavamaa tehispinnavormid? Viru lavamaal asuvad mitmed põlevkivi karjäärid. Põlevkivi põlemisel jääb aga alles tuhk ja nendest kokku kuhjatud mäed ongi Viru lavamaa tehispinnavormid ehk tuhamäed. 3)Mille poolest erineb lavamaa madalikust?
,,Kesk-" või ,,Hilis-" lisamisega vastava ajastu nimetuse ette. Ajastu üleilmse geoloogilise ajaskaala põhiühik, kümneid miljoneid aastaid kestnud kindel ajaetapp Maa geoloogilises arengus. Aleuroliit liivast peenema terasuurusega settekivim. Aleuriit ehk möll liivast peenema terasuurusega pude materjal. Aluspõhi pinnakatte all olev, umbes 350-600 miljonit aastat vana settekivimite lasund. Argilliit kiltsavi, kõvastunud, plastsuse kaotanud savikivim. Avamus ala, kus kindla vanuse või koostisega kivimid ulatuvad otse maapinnale, või on kaetud õhukeste kivistumata pinnakatte setetega. Balti klint ligi 1200 km pikkune, Ölandi saare lähistelt algav ja Laadoga järve lõunakaldani ulatuv järskude astangute süsteem. Barjäärriff vallrahu, üksteisele kinnitunud merepõhja organismide (korallid, lubivetikad, käsnad jt.) lubiskelettidest moodustunud piklik, vallitaoline
Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud. *Fosforiiti ei kaevata sügavalt (100m) allmaakaevandustest, sest võib süttida fosforiidi kihtide peal olev kiltsavi ning võib ka puhas joogivesi reostuda. Põlevkivi: ordoviitsiumi kivim, teda leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides, lõuna poole minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted.
Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud. *Fosforiiti ei kaevata sügavalt (100m) allmaakaevandustest, sest võib süttida fosforiidi kihtide peal olev kiltsavi ning võib ka puhas joogivesi reostuda. Põlevkivi: ordoviitsiumi kivim, teda leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides, lõuna poole minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted.
settekivimid. Aluskord koosneb tard- ja moondekivimitest ning asub Lõuna-Eestis palju sügavamal kui Põhja-Eestis.)) ((Joonis: Pealiskorra avamused Põhja-Eestis. Põhja poolt vaadates avaneks geoloogiline läbilõige skaaladega mängides sellisena. Sinised jooned märgivad paekaldalt langevaid jugasid.)) ((Joonis: Pakri panga läbilõige. Siin paljanduvad Ordoviitsiumi lubjakivi, liivakivi, kiltsavikivi. Panga jalamil on näha vanemaid kivimeid Kambriumi kiltsavi ja liivakivi.)) Devoni ajastu lõpust kuni Kvaternaari alguseni (1,5-2 miljonit aastat tagasi) oli Eesti maismaa, kus valdasid kulutusprotsessid. Seetõttu puuduvad meil nooremate ajastute (Karbon, Perm jt) settekivimid. Kvaternaari setetest kujunenud pinnakate on erinevate mandrijäätumiste (mida arvatakse olevat olnud 3-6) tagajärg. Need kujundasid sügavaid orge ja vormisid künkaid. Jääliustikud ja nende sulamisveed kandsid Skandinaavia mäestikust siia rohkesti materjali
annaabi.ee 
