selle alt pärinev vulkaaniline materjal. § Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Maa tegutsevad vulkaanid Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõõrvulkaanid jaotatakse veel: § Kihtvulkaanideks § Kilpvulkaanideks § Slakikoonusteks § Maarideks ja teisteks liikideks. Mis on kilpvulkaan? § Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Magma omadused Kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase tempoga kaugele, siis tekib lame kilbi taoline mägi. Olulist rolli sellise kuju tekkimisel mängivad magma omadused. Tekkimine
3. Maavärinad. n: India-Austraalia ja Euraasia laam. D Ookeanilaamade põrkumine. 1. Süvikute teke. 2. Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke. n: Mariaani saarestik; Mauna Loa, Hawaii. E Laamade küljetsi liikumine. 1. Murrangute esinemine. 2. Maavärinate esinemine. n: San Andrease mrrang Põhja-Ameerikas. Ida-Aafrika riftivöönd. 4. Vulkaanid. Vulkaane esineb laamade äärealadel, kus: 1) ühe laama serv sukeldub teise alla 2) laamad eemalduvad teineteisest. Vulkaanid jagunevad: 1. Kilpvulkaanideks * räni ja gaasidevaene, väikse viskoossusega, hästi liikuva magmaga. * ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. n: Mauna Loa, Hawaii. 2. Kihtvulkaanideks * ränist ja gaasist rikastatud, suure viskoossusega, halvasti voolava magmaga. * esineb laavakorke. * esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: 1. Maavärinad. 2. Maalihked. 3. Mudavoolud. 4. Lõõmpilved. Purske iseloomu järgi jagunevad:
moodustunud hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg. Lõõrvulkaani korral väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ning nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks (esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti), kilpvulkaanideks (koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest), slakikoonusteks (monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad), maarideks (plahvatuslik lehter, mille tekitab magmalise kuumutamise läbi paisunud põhjavesi) jne. Võimsate vulkaanipursete tagajärjel võib magmakamber osaliselt tühjeneda, jättes ülallasuva vulkaani toetuseta, mille tagajärjel viimane sisse variseb, jättes järgi negatiivse pinnavormi, mida nimetatakse kaldeeraks. Vulkaanide tüübid on:
laavavooludest moodustunud hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg. Lõõrvulkaani korral väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ning nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks (esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti), kilpvulkaanideks (koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest), slakikoonusteks (monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad), maarideks (plahvatuslik lehter, mille tekitab magmalise kuumutamise läbi paisunud põhjavesi) jne. -7- Pompeji häving 79 p. Kr. Vesuuvi purse 79. a. p. Kr., mis hävitas Pompeji, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna, on arvatavasti ajaloo tuntuim loodusõnnetus
magmaprovintsid, mis on valdavalt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg. Lõõrvulkaanist väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti, kilpvulkaanideks, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest, slakikoonused, mis on suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad, maarideks, mis on magmalise kuumutamise abil paisunud põhjavee põhjustatud plahvatuslehtrid, ja teisteks liikideks. Foto 6, lõõrvulkaan (http://www.worldatlas.com/upload/69/9e/63/volcano-diagram.jpg ) 9 Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaanidega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on
hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg. Lõõrvulkaanist väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti, kilpvulkaanideks, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest, slakikoonusteks, mis on monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad, maarideks, mis on magmalise kuumutamise abil paisunudpõhjavee põhjustatud plahvatuslehtrid, ja teisteks liikideks. Võimsate vulkaanipursete tagajärjel võib magmakamber osaliselt tühjeneda, jättes ülalasuva vulkaani toetuseta, mille tagajärjel viimane sisse variseb, jättes järgi negatiivse pinnavormi, mida nimetatakse kaldeeraks.
mööda) tekitavad kivimites nihkepingeid. 7. VULKANISM JA MAAVÄRINAD 7.1. Vulkaanid Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel ning jagunevad kuju, laava omaduste ja leviku põhjal kihtvulkaanideks ja kilpvulkaanideks. Avavust, mille kaudu magma maapinnale liigub, nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks
annaabi.ee 
