Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks. Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal
Elu mõte ("Ogalinnud" ja "Hamlet") Ja kogu maailm tardub selle linnu laulu kuulama ja Jumal taevas naeratab, sest suurimat saavutada saab ikka ainult suurimate kannatuste hinnaga... Lõik raamatust ,,Ogalinnud", C. McCullough Aegu tagasi uskusid inimesed, et maailm paikneb kolmel kilpkonnal. Terve inimkond teadis seda, uskus sellesse ning lõi endale, lähtudes sellest, lootused, ootused, tõekspidamised ja inimlikud piirid. Igale inimesele on antud õigus uskuda, loota ning arvata, arvata ning arutleda asjade üle nii, nagu tema ise seda näeb ja mõistab, ning vahel arusaamatut uuesti mõista. Kõigil meist on need samad kolm kilpkonna, millel ei paikne enam maailm, vaid nüüd juba elu. Igaühel meist on need olemas, kellel mõtteis ja olemises, kellel aga kauges alateadvuses
Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu. Munasid on 1-150, oleneb liigiti. Kilpkonnad elavad kaua, suured maakilpkonnad kuni 200 aastaseks. Munast väljumiseks kasutavad tillukesed kilpkonnad oma koonul asuvat teravat, nn munahammast. Vastkoorunud kilpkonnal on algul kaasas veel mõnel määral munarebu ning ta ei pea kohe väljast toitu otsima. Osade liikide pojad püsivad pärast koorumist pesas, oodates tavaliselt talve lõppu. Nende on pehmenahaliste kilpkonnade luurüüd katab pehme nahk ning neil pole sarvkilbiseid. Nende luurüü sisaldab suuri õhutühikuid, mis muudavad looma kergeks ning teevad vees hõljumise lihtsaks. Lame kehakuju lubab neil end vaenlaste eest jõgede, järvede ja tiikide põhjamutta peita
45. Kas kosmoses puhutud mull läheks katki? 46. Kuidas panna inimesel käed raudu, kui tal on vaid üks käsi? 47. Kas ühe käega inimene saab allahindlust maniküürija juures? 48. Kas liblikad mäletavad elu kookonina? 49. Kui krooniline valetaja ütleb, et ta on krooniline valetaja, kas sa usud teda? 50. Kui üritad ebaõnnestuda ja oled edukas, kumba sa teinud oled? 51. Mis juhtub, kui kohtus palutakse rääkida tõtt ja keeldutakse? 52. Kas veel all saab nutta? 53. Kui kilpkonnal poleks kilpi, oleks ta siis lihtsalt konn? 54. Kui üks sünkroonujujast peaks uppuma, kas teised upuvad ka? 55. Kas värv on vaid pettekujutelm? 56. Kas puudel on omad õigused? 57. Kas puud räägivad? 58. Miks inimesed vaatavad sinna, kuhu pole viisakas vaadata? 59. Miks naised ei suuda ripsmeid värvida kinnise suuga? 60. Miks on poksiring ruudukujuline? 61. Kui inimesel on lõhestunud isiksus ja ta tahab sooritada enesetappu, kas tegemist on pantvangi juhtumiga? 62
Ta armastas lendkalu, kes olid tema kõige suuremad sõbrad ookeanil. ...vanamees mõtles: Lindude elu on meie omast veel raskem, peale röövellindude ja nende, kes on suured ja tugevad. Vanamehele meeldis põisi söövaid kilpkonni vaadata ja talle meeldis pärast tormi rannas kõndides põite peale astuda, kuulata nende tuhmi plaksatust oma korpas jalataldade all. Aga vanamees mõtles: Ka minul on säärane süda ja minu käed ja jalad on nagu kilpkonnal. Poiss kirjeldab esimest kalalkäiku vanamehega: «Mul on meeles, kuidas saba laksus ja peksis ja pink katki raksatas ja nui muudkui käis. Mul on meeles, et sa lükkasid minu ninasse, kus olid märjad soritud liinid, ja kogu paat võbises ja sa tagusid teda nuiaga, nagu oleks kirves vastu puutüve lajatanud, ja igal pool minu ümber oli magusat verelõhna.» Vanamehe kodu/elamise kirjeldus: Mast oli peaaegu niisama pikk kui vanamehe eluaseme ainus ruum.
See on sama kilpkonn. Mida ta siin teeb? Jaa, ta ronib. Mis siin on? Loss, tornid, seinad. See on liivaloss ja tornid. Lapsed tegid liivalossi, lapsed ehitasid seinad ja tornid. Aga mis siin juhtus? Jaa, loss on katki, seinad on katki, tornid on katki. Kes tegi? Jaa, kilpkonn tegi katki. Mis on siin pildil veel teisti? Õige, siin on ämber, aga siin ei ole. Mina ei näe, kus siin on ämber. Kas sina näed? Mis on veel teisiti? Õige, kilpkonnal on viis ruutu. Loeme, mitu ruutu on siin! Õige, seitse. Mitu ruutu on siin? Jaa, siin on viis ruutu. Kus on vähem? Kus on rohkem? III paarispilt: Kes see on? Jaa, see on papagoi. Vaadake, ta istub oksa peal. Mis tal käes on? Fotoaparaat. Ütleme kõik koos: fotoaparaat. Papagoi teeb pilti. Aga mis on sellel pildil teisiti? Kas fotoaparaat on? Kas siin on oks? Õige, siin on üks oks, aga siin on kaks oksa. Mis on veel teisiti? Siin on kolm sulge, aga siin on kaks sulge. Kus on rohkem
annaabi.ee 
