Sõnajalgtaimed on sarnaseoselised (homospoorsed, isospoorsed) või erieoselised (heterospoorsed) SOONtaimed, mille elutsüklis on olulisem diploidne faas. Neil on tugikoed, (enamasti) leht, vars ja juured. Sõnajalgtaimedel on kolm põhilist võsutüüpi: KOLLAD - pisilehisus, sporofüllidel olevad sporangiumid koondunud võsutippudesse OSJAD - redutseerunud lehed, hästiarenenud sõlmevahed, kilpjad sporofüllid koondunud eospeadesse SõNAJALAD - suurelehisus, sporangiumid tavaliste lehtede alaküljel või sporofüllidel. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. e. ÕISTAIMED Seemned asuvad viljalehest (või õiehtedest moodustunud pesas Mikrospoorid e. tolmuterad satuvad viljalehtede ülemisest osast tekkinud
hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/haruline- lursslill-pink-spike) 18 Joonis 15. Haruline lursslill 19 Kilpleht (Darmera) Konkreetne liik: kilpjas kilpleht (Darmera peltata syn. Peltiphyllum peltatum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60 - 150 cm, lõpplaius 50 - 100 cm Taime välislaadi kirjeldus: jõuline, massiivne Lehed: vihmavarju meenutavad kilpjad lehed, suured ümarad, veidi hõlmised hambulise servaga pikarootsulised kuni 50...60 cm läbimõõduga Õied või õisikud: roosakasvalge poolkerajas õisik Õitsemine: mais, enne lehti Liigi eritunnused: sügisel omandavad lehed punaka värvuse, talvekindel Kasvukoha nõuded: päike/poolvari, huumusrikas muld, vajab suurt kasvukohta, ei talu kuivust Kasutamine haljastuses: veekogude ääres, kuid sobib ka varjuaeda ja lillepeenardele Joonis 16
Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, lõikelilleks. Kasutatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14137 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lursslill.htm 1.8 Kilpleht (Darmera) Konkreetne liik: kilpleht (Darmera,Peltiphyllum peltatum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150 -200 cm, laius 90-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured, ümarad, kilpjad lehed. Lehed on juurmised, tugevatel paksudel roodudel (kuni 90 cm), laius kuni 50 cm. Sügisel omandavad kena punaka värvuse. Õied või õisikud: õisikuvars on kuni 60 cm pikkune. Ilmub pisut enne lehti aprillis-mais. Õied väikesed, meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse. Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid, mis paiknevad pealmises mullakihis.
Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14137. 08.08.2013. Seemnemaailm. Lursslill (Cimicifuga). Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/public/2/207_1.php. 08.08.2013. 1.8 Kilpleht (Darmera) Konkreetne liik: kilpleht (Darmera, syn. Peltiphyllum) (joon. 15, joon.16) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150 -200 cm. Kasvuruumiks vajab 90-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured, ümarad, servast kergelt venitatud, kilpjad lehed. Lehed on juurmised, tugevatel paksudel roodudel (kuni 90 cm), laius kuni 50 cm. Sügisel omandavad kena punaka värvuse. Õied või õisikud: õisikuvars on 50-60 cm pikkune. Ilmub pisut enne lehti aprillis-mais. Õied väikesed (kuni 1 cm läbimõõduga), meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse. Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid, mis paiknevad pealmises mullakihis.
eritavad magusid nõresid. Taimekahjurid. Eestis on väga tavaline õunapuu-lehekirp Psylla mali. Eestis 49 (võiks olla 80) liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint III Rühm: Lehekarilised Aleurodoidea Lehekarilised on väikesed (1,3-1,8 mm) kollaka või pruunika kehavärvusega putukad. Elavad tavaliselt taimede lehtede alaküljel. Tiivad on üksikute pikisoontega ning kaetud valkja tolmutaolise kihiga. Vastsed on kilpjad, ovaalsed ripsmetega serval. Talvitub viimane vastsejärk pupaarium, mis sarnaneb veidi kilptäidele. Toituvad taimemahladest ning eritavad magusaid nõresid, kus hakkavad sageli kasvama nõgiseened. Enamasti troopiliste alade putukad, parasvöötmes vähe. Tuntum perekond on g. Aleurodes. Eestis on tavaline kasvuhoonetes ja katmikaladel kasvuhoone-karilane Trialeurodes vaporiarum.Vahtralehtede alaküljel vahtrakarilane Aleurochiton complanatus. Eestis umbes 10 liiki.
Perekond ebaküpress (Chamaecparis Spach) ingl. False-Cypress; White-Cedar; sks. Scheinzypresse; vn. Chamai kreeka k. kääbus ja kuparissos küpressi kreekakeelne nimetus. Ebaküpresside perekonda kuuluvad igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Võra laikoonusjas kuni kuhikjas, lehed soomusekujulised, ümara kuni terava tipuga, sortidel lehed vahel ka okkakujulised. Käbid kerajad, hernetera suurused või suuremad, käbisoomused kilpjad, seemned valmivad esimesel aastal v. a. C. nootkatensis (2. aastal), seemned kahe lennutiivaga. Perekonnas 7 liiki, kolm neis on pärit Põhja-Ameerikast, neli on pärit Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). Mägi-ebaküpress (Chamaecyparis pisífera [Siebold et Zucc.] Endl.) Pisifera herneid kandev; viide ümaratele hernesarnastele käbidele. Võib kasvada kuni 35 m kõrguseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks, mäestike ülemises osas ka põõsakujulisena
Sordid: 'Aurescens'; 'Hillierii'; 'Zebrina'; 15. Perekond ebaküpress ja mägiebaküpress Perekond ebaküpress (Chamaecparis Spach) Chamai kreeka k. kääbus ja kuparissos küpressi kreekakeelne nimetus. Ebaküpresside perekonda kuuluvad igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Võra laikoonusjas kuni kuhikjas, lehed soomusekujulised, ümara kuni terava tipuga, sortidel lehed vahel ka okkakujulised. Käbid kerajad, hernetera suurused või suuremad, käbisoomused kilpjad, seemned valmivad esimesel aastal v. a. C. nootkatensis (2. aastal), seemned kahe lennutiivaga. Perekonnas 7 liiki, kolm neis on pärit Põhja-Ameerikast, neli on pärit Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). Mägi-ebaküpress (Chamaecyparis pisífera [Siebold et Zucc.] Endl.) Pisifera herneid kandev; viide ümaratele hernesarnastele käbidele. Võib kasvada kuni 35 m kõrguseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks, mäestike ülemises osas ka põõsakujulisena. Tüve koor
annaabi.ee 
