1.1 Distantsid: Maraton 42 195m Poolmaraton 21,1 km 10 km jooks ajavõtuga 10 km kepikõnd/käimine ajavõtuta Mesikäpa Lastejooksud Nike Noortejooks 4 km 1 Maraton Maraton 42,2 km Joostakse kaks 21,1 km pikkust ringi. Maratonirajal on 3 ajavõtupunkti: 10, 21,1 ja 30 kilomeetril. Maratonirada on avatud 7 tundi. Teeninduspunktid asuvas kilomeetritel: 3 km Russalka; 6 km Pirita sild; 8 km Ranna parkla; 10,5 km Ranna parkla; 12,5 km Pirita sild; 15,8 km Russalka; 18,3 km Mere pst; 21,3 km Pärnu mnt; 24,3 km Russalka; 27,3 km Pirita sild; 29,3 km Ranna parkla; 31,8 km Ranna parkla; 33,8 km Pirita sild; 37 km Russalka; 39,6 km Mere pst. 2 Poolmaraton 21,1 km Joostakse üks 21,1 km pikkune ring. 21,1 km rajal asub 7 teeninduspunkti. Teeninduspunktid asuvad kilomeetritel:
Mitmed uurimused on kinnitanud, et mootorisoojendus vähendab kütusekulu 0,1- 0,5 l iga käivituskorra kohta, sõltuvalt välistemperatuurist ja külmkäivitusejärgsest tee pikkusest. Külma mootori ühtlane käik saavutatakse küttesegu rikastamisega. See omakorda suurendab mürgiste heitgaaside hulka. Isegi katalüsaatoril ei ole puhastavat mõju enne, kui ta saavutab töötemperatuuri. Viimased uurimused on näidanud, et normaalsel talveajal väljub mootorist esimestel kilomeetritel pärast külmkäivitust 90% kogu mürgiste heitgaaside hulgast. Käreda pakasega alaneb tunduvalt aku käivitusvõimsus -18 °C puhul 40% võrreldes +20 °C. Tühjast akust tingitud käivitusabi vajavaid autojuhte on külmal talvepäeval tihti näha. Kuigi uuemate autode elektrisüsteem on parem, on samal ajal ka enam elektrit kulutavaid süsteeme, näiteks soojendatavad klaasid ja peeglid, istmesoojendus, raadio jms, mis kõik koormavad akut. Talvised lühikesed sõidud ei
mootoriplokisoojendus koos salongiga. Viimane varjant on neist kõige mugavam ja selle süsteemiga koos käib ka juba akulaadija nii, et hommikul autosse istudes on teil mõnusalt soe ja ei pea muretsema sellepärast, kas auto käivitub või ei käivitu. Defa on lasknud teha uuringu milles selgitati välja, et mootoriploki soojendus tasub juba ennast ära isegi 2 kraadi juures. Testiti nii bensiini kui diiselmootoried. Juba esimestel kilomeetritel saastasid autod vähem õhku ja ka kütusekulu langes 15-30 %. Defa pakub mootorisoojendus süsteme alates 500 W ja lõpetades 2000 W. 5 DEFA WARM UP kõige luksuslikumal süsteemil on taimer, koos välistemperatuuri anduriga, mis ei lase süsteemil aktiveerida, kui selleks pole vajadust, ehk kui temperatuur pole alla 0 kraadi. Veel
ning variseb lumele. Ta lamab seal kaua, liigagi kaua. Miks keegi teda ei aita? Lõpuks üritab ta tõusta, ajab end põlvedele, ent vajub tagasi, jaksu pole. Veel üks üritus ja ta saab püsti, võtab suusad ning astub nõtkuval sammul liidritooli poole. Töö on tehtud, nüüd tuleb oodata vaid konkurente. Tegelikult vaid kahte. Tuleb Bjørgen kaotab eestlannale 9,3 sekundit. Sel hetkel Smigun-Vähi juba teab, et medal on taskus. Aga milline kuld või hõbe? Viimastel kilomeetritel pole imet juhtunud, Smigun-Vägi oli küll pagana kiire, ent Charlotte Kalla on ikkagi 6,6 sekundi võrra nobedam. Hõbe! Smigun-Vähi nägu ei peegelda esialgu kuigi suuri emotsioone. Isegi abikaasa vaatas imestusega, et kas ta polegi hõbeda üle õnnelik. «Ilmselt ei jõudnud mulle asjad kohe kohale,» nendib ajakirjanike intervjuutsoonis ka Eesti Vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt õnnitluse ja tema abikaasalt Evelinilt sooja kallistuse saanud kangelanna
Vedeliku tarbimine oleneb · koormuse intensiivsusest · väliskeskkonna temperatuurist · sportlase kehakaalust. · tuule tugevusest · õhuniiskusest · päikesekiiritusest Vanasti kardeti spordis juua · Veel 60-ndatel aastatel oli joomine kestvusaladel justkui kahjulik · Füsioloogiliselt oli tõestamata, et dehüdratatsioon töövõimet langetab · Kuid OM maratonijooksu 1. olümpiavõitja Spiridon Louis jõi viimastel kilomeetritel vedelikku ja tarvitas toitu · Kestval koormusel ja eriti kuumas kliimas ei tohi dehüdratatsioon ületada 3% kehakaalust Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995) Aasta Vedelik Esimene joomine Intervall joogipunktide vahel 1953 Vesi 15 km 5 km 1967 Vesi 11 km 5 km
kaheaastast pausi oli end ära tasunud. Ta oli hõbedaga ülirahul. Kristina teatas veel, et võib- olla on see tema viimane olümpia. "Olen sellises vanuses, et võib-olla ei lähe ma enam kunagi olümpiale. Sellepärast tahan siin mängudel endast kõik anda." (Eesti Ekspressi veebi- väljaandest: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/10735D61FE3AF86FC22576CD00367A5D) 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidu Vancouveri olümpiamängudel Kristina katkestas. Liidritest maha jäi ta juba esimestel kilomeetritel ja katkestas sõidu enne 5,1 km vaheajapunkti. Põhjenduseks tõi ta kehva enesetunde ja suusad, mis ei libisenud piisavalt hästi. Suusavahetusega sõidu võitis Norra suusataja Marit Björgen. 30 km klassikasõidus sai Kristina 28. koha, vahetades kolm korda suuski, mis röövis hulganisti aega, kuid libisemisele kaasa ei aidanud. Võitjaks osutus poolatar Justyna Kowalczyk. Hiljem Kristina kahetses suusavahetust, kuid tulemusi see ju ei muuda.
inimesed ja seadmed on raudteest turvalises kauguses. Ärge eeldage, et teie sõiduki signaaltuled (vilkurid) on piisavaks märguandeks läheneva rongi meeskonnale, et ees on hädaolukord ja neil on vaja peatuda. Päästetöödel osalevad erakorralise meditsiini tehnikud peavad teadma, et raudteeliini sulgedes ei peata te vaid ühte rongi, vaid sulgete raudteeliikluse kogu süsteemis ja paljudel kilomeetritel. See toob kaasa rongide kuhjumise, ülesõitude blokeerimise ja muid ohtlikke olukordi. Reisirongide puhul võib pikem hilinemine raskendada mõne reisija terviseseisundit ja ärritada sadu reisijaid, kui neile ei suudeta tagada alternatiivset transpordivahendit. Ühel raudteeinfrastruktuuril võivad opereerida ka kaks või enam raudtee-ettevõtet. Veenduge, et kogu raudteeliiklus, mis võiks
annaabi.ee 
