Taani, tartu piiskopkond, saarelääne piiskopkond ja liivi ordule 2. Põhiline koormis. Kümnis 3. Keskaegse Eesti linnad. Tallinn, Viljandi, Pärnu(Vana- ja Uus-), Tartu, Haapsalu, Paide, Narva, Rakvere 4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; d)asuti elama mujale 11. Missuguse sündmuse jätkuks loetakse Jüriöö ülestõusu?
Hooned olid puidust vaid kaitsemüürid, kirikud ja vahel ka vürsti eluase oli kivist.Prügi visati tänavale mis põhjustas epiteemiajaid ja ramedat lehka. Linnaelu keskuseks oli turg-seal kaubeldi, vahetati uudiseid, seal kogunes veetse.Peamise osa elanikonnast moodustasid kaubanduse ja käsitööga seotud tegelased. Nasite roll varasel ajal oli meestega võrden, koos ristiusuga piirati oluliselt nende vabadusi. Abielluti tavaliselt M15 N13-14 a. Abielluda võis 2x. 18. Feodaalse killustumuse põhjused ja olemus (Sergejev, Vseviov 2002, 177 183). Vana-Vene riik lagunes 12 saj keskpaigaks15 iseseisvaks vürstiriigiks, 13 saj alguseks oli neid juba u 50 ja 14 saj ligemale 250. Sisepoliiitiliselt olid põhjusteks iseseisvate majandus ja poliitiliste keskuste kujunemine, uute poliitiliselt tugevate linnade kujunemine ja sisuliselt sõltumatute bojaaride ja kloostrite maavalduset tekkimine.Koos maaharimistehniak arenguga asendas maa ja
Võitlesid Hohenstaufenitega Saksamaal ülemvõimu saavutamise pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga. Pidid Saksamaal tegema mööndusi kohalikele vürstidele, see soodustas feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II. Friedrich I Barbarossa Üritas vahelduva eduga kindlustada keisrivõimu Itaalias ja Saksamaal. Paavstiga sõlmitud Veneetsia rahuga (1177) sai Itaalias tagasi suure osa võimust või vähemasti õigustest. Saksamaal sõdis suurfeodaalide vastu suurema eduga ja tal õnnestus pagendada Heinrich Lõvi (neist kõige võimsam) ja läänistas tema valdused teistele.
jäänud, kuid säilitasid esindusõiguse alamkojas. Enamuspartei määras ametisse nii ministrid kui ka teised kõrgemad riigiametnikud. Parlamendi enamuspartei juht oli ühtlasi kabineti eesotsas (peaminister). Toorid ja viigid. tooris(Tories)- kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt viigid(Whigs)- esindasid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kunglikule omavolile. Saksamaa ja Itaalia poliitilise killustumuse püsimajäämine, selle põhjused. Saksamaa arengus tähistas 1648. aastal sõja lõpetanud Vestfaali rahu ajaloolist pöördepunkti, kinnistades enam kui kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi kolmesajaks tegelikult iseseisvaks riigiks. Itaalia riigid varauusaja alguses. 1. Milano hertsogkond- Lombardia madalikul (üle Alpide kulgev kaubatee) 2. Veneetsia vabariik- lisaks Itaalia aladele kuulusid ka Dalmaatsia rannik, Kreeta ja Küprus
Võitlesid Hohenstaufenitega Saksamaal ülemvõimu saavutamise pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga. Pidid Saksamaal tegema mööndusi kohalikele vürstidele, see soodustas feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II. Friedrich I Barbarossa Üritas vahelduva eduga kindlustada keisrivõimu Itaalias ja Saksamaal. Paavstiga sõlmitud Veneetsia rahuga (1177) sai Itaalias tagasi suure osa võimust või vähemasti õigustest. Saksamaal sõdis suurfeodaalide vastu suurema eduga ja tal õnnestus pagendada Heinrich Lõvi (neist kõige võimsam) ja läänistas tema valdused teistele
Katkutõbisena palus Hans, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem ühe Tallinna raehärra poole vaeste koolipoiste heaks pärandatud rahasumma ja teised annetused. o Palju õpetust langes kloostrikoolidele, aga põhikoormus oli nüüd linnakoolidel ja rikamates peredes võeti koduõpetaja. Ehitus-, kujutav- ja tarbekunsti keskaja teisel poolel (lk88-90) o Feodaalse killustumuse perioodi Eesti ehituskunstis köidab tähelepanu mitmekülgsus, sest kõrgemad võimukandjad tellisid igasugu erinevad ehitusmaterjale ja arhitektuuri vorme mujalt maailmast. Tänu sellele tekkisid eestis omapärased ehitisid, mida mujalt on raske leida. o Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Arhitektuuri õitsenguajast pärineb nt: raekoda, rikkaste majad.
annaabi.ee 
