Tartu Kommertsgümnaasium Kilingi-Nõmme Koostaja:Andre Kokk Klass:9c Juhendaja:Sirje Peterson Tartu 2008 Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub Uulu - Karksi-Nuia - Tõrva - Valga maantee, samuti läbib linna äärt ka Tallinn - Pärnu - Mõisaküla raudteeliin.
Johannes Lauristin. · Pärast Riia vabastamist 1. juulil liikus Saksa 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil laia rindena Eesti lõunapiiri. · Lätis asunud Nõukogude 8. armee (kindralmajor Ljubovtsevi juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa armeekorpuse ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. · 3. juulil Pärnumaal võtsid küüditamise ja mobilisatsioonide eest metsa pagenud meestegrupid nõukogudelt võimu üle Tali, Saarde, Tihemetsa ja Laiksaare vallas ning Kilingi-Nõmme linnas; · 4. juulil Pärnumaal võeti võim üle Abja, Orajõe ja Häädemeeste vallas.; · 4. juuli 1941 - Kilingi-Nõmme lähedal toimus major Paul Lillelehe juhtimisel Liivamäe lahing, kus metsavennad võitlesid NKVD ja hävituspataljoni umbes 150- mehelise üksusega. · 5. juulil võeti Mõisakülas ja Tõrvas võim üle nõukogude esindajatelt. · Mõra lahing 6
Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist - 5. maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni, täiskasvanutele 590 krooni. Marsruut: 1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis - Järveotsa mka - Sookuninga lk serva mööda - Veelikse - Uulota - Reinu - Vanajärve 2. PÄEV: Vanajärve - Tuuliku - Massiaru - Kiusumetsa - Ikla - Treimani - Kabli - Häädemeeste - Rannametsa - Võiste - Tahkuranna - Jõulumäe 3. PÄEV: Jõulumäe - Lema - Kotkapesa bp - Suursoo - Soometsa - Venemurru - Timmkanali - Rae järv - Vaarja - Lodja - Raja talu minizoo (www.miniloomad.ee) - Marana - Kilingi-Nõmme Laagripaigad: 1
METSAVENDLUS 1940-1941 JA VAREM Metsavennad olid mehed ja naised, kes sõdisid relvastatult võõrvõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast, nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Tuntud metsavend Alfred Käärmann on defineerinud metsavennamõiste järgmiselt: metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Mõiste "metsavennad" on tegelikult juba suhteliselt vana, sõna tekke viivad osa uurijaid tagasi käesoleva sajandi algusesse, teised aga veelgi kaugemale XIX sajandisse. Nii nimetati kroonusse kutsumise eest põgenenud talupoegi. Venelaste saabudes peideti end metsadesse- soodesse, metsade vahele üritati meelitada ka venelaste vägi, et ta seal ootamatu rünnakuga purustada. Sissisõda on aga eestlastel tulnud pidada ka veel varasematel aegadel. Näiteks Liivi sõja päevil, mil isandate poolt saatuse hooleks jäetud talupoegadel ei jäänud üle muud, k
Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald 2 Rahvastik Pärnu linna elanike arv on vähenenud, kuid seda ümbritsevate valdade elanike arv kasvanud.
Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elanikkond kui ka koolilaste arv. Aastal 1945 muudeti Kilingi-Nõmme 6-klassiline Algkool keskkooliks, direktoriks määrati Ado Almers. Õppetöö algas 1944.a. 23. Oktoobril, igal järgneval aastal aga 1. Septembril. Tundide algus oli kell 8.00 , vahetunnid kestsid 10 minutit aga suur vahetund 15 minutit, tunde kokku oli 8. Kool töötas kokku neljas majas: 1-4 klassid Sambla tänava koolimajas, 5-6 klass endises Saarde vallamajas, 7-11 klass peahoones Kantsi tänaval. Paljud õpetajad töötasid mitmes majas nii, et pidi vahetundide ajal ühest majast teise jooksma. Esimene lend koosnes 8st õpilasest, tegid oma lõpueksameid Abja Keskkoolis kuna kohapeal polnud piisava haridusega õpetajaid. Sellel ajal toimusid eksamid kõikides klassides alates neljandast. Õppeainetest tulid tagasi vene keel ja sõjaline õpetus aga kuna N. liidus puudus
Pärnu asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, mis saab alguse Roosna- Allikust. Pärnu asub parasvöötmelises kliimas. Aasta keskmine temperatuur on 4.4-6.6 kraadi. Pärnu kliima on pehmem kui sisemaal mida mõjutab rannikuäär. Pärnu jääb Lääne-Eesti suure madaliku piirkonda. Pärnu madaliku maapinna kõrgus ületab harva paarikümmet meetrit. Rannaniidud ja luited on iseloomulikud Pärnu asukoha pinnavormid. Pärnut läbib Via Baltica mis Euroopa tähtsusega maantee. Pärnus on tähtsal kohal ka Pärnu sadam, kus toimub kauba transport laevadega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
