vooruslikkust,kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtumisel või temast unistades. Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetega ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal oli tuntud "Rebaseromaan". Dante Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itallast Dante Alighierit ( elas 1265-1321 ) Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Kildkondade võitlustes jäid aga peale tema vastased ja elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pagenduses. Dante peateos on poeem "Jumalik komöödia", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklukud etendused arenesid välja jumalateenistusest. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamks teha,jülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad.
moraali moraalitusest. Tänapäeva meedia ongi suures osas üles ehitatud laste ja noorte psüühika mõjutamisele. Kogu moraalikoodeks on tegelikult vaid näiline ja justkui tolmukate, varjamaks ahnust, kadedust ja isegi kurje plaane inimkonna suhtes. Lastes nähakse potentsiaali ja neid võetakse kui oma vanemate mõjutusvahendeid. Mulle tundub, et viisakus ja headus segavad kellegi plaanide täitumist. Massikommunikatsioonivahendid on üksteist mustavate kildkondade poolt justkui kallutatud ning rumal ühiskond seega allutatud labastele, ent hästi läbi mõeldud plaanidele, olemaks kasulikud robotid. Kõik, mis on ilus, seda kiputakse üha enam nimetama muinasjutuks. Tõelist viisakust ja kombekust tänapäeval isegi naeruvääristatakse ja põlatakse ja sellist sõbralikkust, mida sajand tagasi kohata võis, saame varsti lugeda vaid raamatutest või kuulda üksikute, veel elavate vanurite suust.
Ehkki Marie- Antoinette oli süütu, segati ka tema peaaegu üheksa kuud kestnud asja uurimisse. Reformikatsed Rahandusminister Turgot` katsed aastatel 1774-1776 majandust reformida said privilegeeritud rühmitiste nii ägeda vastupanu osaliseks, et nendest loobuti ja Turgot vallandati.Tema järeltulijaks sai Necker, kes juhtis rahanduselu 1777- 1781.Neckeri jõupingutused nurjasid aga nii prantslaste toetus Ameerika kolonistidele, mis viis valitsuse pankrotti, kui ka õukonna eri kildkondade vastuseis tema reformiprogrammile.Pärast Neckeri tagasiastumist jäi teiste, nagu Calonne`i ja Brienne`i mureks teha katset lahendada rahandussüsteemi juhitamatuid probleeme, oli ju riigi rohkem kui veerand miljonit kõige jõukamat alamat - aadlikud, kirikutegelased ja maetnikud - maksudest vabastatud. Generaalstaadid Privilegeeritud rühmitised parlamentides takistasid reformikatseid igal sammul.Pariisi parlament keeldus 1787. Aastal tunnustamast uut maamaksu
ületasid tulemusi märgatavalt. Romanovite tõusu aja valitsejad: Mihhail(1613-1645), Aleksei Mihhailovits(1645-1676), Fjodor III(1676-1682), Sofia eestkostevalitsus(1682-1682), Sofia eestkostevalitsus(1682- 1689), Ivan V(1682-1696), Peeter I Suur(1682-1725). Peeter I kolis tsaariperekonna Moskvast Peterburgi 1710 ning Peetri surma ajaks oli seal juba 40000 elanikku. Tsaarivõimu kõrgajal 1725-1762 otsustas kaardivägi, kes Vene trooni pärib ning tegelik võim oli aristokraatlike kildkondade ja õukonna soosikute käes. Venemaa majandus arenes ja riik suurendas oma mõju Euroopas. Katariina Suur tugevdas valitsus asutusi. Selle edukus koos impeeriumi laiendamisega võimaldas Venemaal lüüa Aleksander I ajal tagasi Napoleoni sissetung. Aleksander I valitsusajal kaotati pärisorjus Liivimaal 1816 ja Eestimaal 1819. Tsaari võimu kõrgajal valitsesid: Katariina I(1725-1727), Peeter II(1727-1730), Anna(1730-
rivaalitsesid ühelt poolt Eesti Vabariigi aegsed põrandaalused kommunistid, 1940. aastal võimule tulnud juunikommunistid ja Nõukogude vägede Eesti laskurkorpuses võidelnud mehed -- kõik enamuses Eestist pärit eestlased -- ning teiselt poolt Venemaa eestlased ja venelased. Viimased süüdistasid esimesi "kodanlike natsionalistide" mahitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirjanike jt. loomingu soosimises jne. Nende kildkondade vahelisi vastuolusid kasutasid Moskva võimud poliitilise puhastuse korraldamiseks Eesti võimuladvikus, tuues ettekäändeks küüditamise väikese ulatuse. 1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil ja vahetult selle järel vahetati välja kogu ENSV ja EK(b)P juhtkond ning represseeriti enamik veel elusolevaid vanu eesti kommuniste. 9
tõlketeoseid jms. 1919. a. Pariisi rahukonverentsil aga ei saavutanud Hiina ei välismaalaste privileegide kaotamist ega ka Saksamaale kuulunud valduste tagastamist. See tekitas suuri rahutusi rahva hulgas. Pekingis algas liikumine rahvusliku suveräänsuse kaitseks. Rahutused laienesid üle kogu maa. Lõuna-Hiinas taastas oma tegevuse Sun Yatseni poolt 1912. a. rajatud Rahvuslik Rahvapartei (Guomindang). Viimane ei tunnustanud militaristlike kildkondade võimu Põhja- ja Kesk-Hiinas, moodustades Kantonis (Guangzhous) oma valitsuse ja valis 1921. a. Sun Yatseni Hiina presidendiks. Hiina oli lõhestatud ja tulvil sisepingeid. Mongoolia, mis oli Hiina koosseisu kuulunud juba 17. sajandist, eraldus Hiinast ja kuulutati 1924. a. Rahvavabariigiks. Hiina põhiprobleemiks oli peale vabariigi väljakuulutamist maa ühendamine tugeva keskvõimu alla. Rahvusvaheliselt tunnustatud Hiina valitsus Pekingis oli nõrga autoriteediga
Vabariigi aegsed põrandaalused kommunistid, 1940. aastal võimule tulnud juunikommunistid ja Nõukogude vägede Eesti laskurkorpuses võidelnud mehed -- kõik enamuses Eestist pärit eestlased -- ning teiselt poolt Venemaa eestlased ja venelased. Viimased süüdistasid esimesi "kodanlike natsionalistide" mahitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirjanike jt. loomingu soosimises jne. Nende kildkondade vahelisi vastuolusid kasutasid Moskva võimud poliitilise puhastuse korraldamiseks Eesti võimuladvikus, tuues ettekäändeks küüditamise väikese ulatuse. 1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil ja vahetult selle järel vahetati välja kogu ENSV ja EK(b)P juhtkond ning represseeriti enamik veel elusolevaid vanu eesti kommuniste. Uueks EK(b)P Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan (Johannes) Käbin,
annaabi.ee 
