Vaheajalise talitluse eriliikideks on sagedaste käivitustega vaheajaline talitlus S4 ja sagedaste käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5. Koormusmuutlikul talitlusel S6 vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri. (höövlid, veskid) Koormusmuutliku talitluse eriliikideks on suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 ja koormus- ning kiirusmuutlik talitlus S9. Mootori valimine Õigesti valitud mootor peab kestevtalitlusel töötama kui tahes kaua ülekuumenemata. Iga mootori valiku aluseks on koormusdiagramm. Kestva talitluse koormuse saame ka vattmeetri näidu korrutamisel mootori kasuteguriga. Mootori võib valida kataloogist, arvestades tingimust Muutlikuks kestevtalitluseks Mootori valik keskmise koormuse järgi õigustab end ainult väikese koormuse kõikumise korral.
, on välja töötatud tööreziimide liigitus, mis võimaldas sütematiseerida nende arvutusmeetodeid. S1 Kestevreziim S2 Lühiajaline reziim S3 Vaheajaline reziim S4 Vaheajaline reziim olulise soojenemisega käivitusel S5 Vaheajaline reziim olulise soojenemisega käivitusel ja elektrilisel pidurdusel S6 Koormusmuutlik reziim S7 Suunamuutlik reziim S8 Kiirusmuutlik reziim Põhireziimideks on S1, S2, S3 ja S6. Tööreziimid laiendavad nimivõimsuse mõistet: Elektrimootori nimivõimsuseks nimetame võimsust, millega töötades mootori temperatuur saavutab lubatava väärtuse, seda ületamata. 21. Kestevreziim S1 Kestevreziim on täätamisviis, kus masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille kestus N on küllaldane selleks, et masina kõigi osade temperatuurid jõuaksid omandada väljakujunenud väärtuse, s.t. N>(3.
Standardseks tsükli kestuseks on samuti võetud kümme minutit. Lülituste arv tunnis on 30, 60, 120 ja 240 ning töötamiskestus =15, 25, 40, 60%. Koormusmuutlikul talitlusel S6 vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri. suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 ja koormus- ning kiirusmuutlik talitlus S9. Koormusmuutlikku talitlust iseloomustatakse reeversite arvuga tunnis (standardsed väärtused on 30, 60, 120 ja 240) ning inertsiteguriga FJ (standardsed väärtused on 1,2; 1,6; 2,5; ja 4,0). Kiirusmuutlikku talitlust iseloomustab ühelt kiiruselt teisele ülemineku vaheldumine. Erinevaid kiirusastmeid võib olla ka mitu. Tööperiood ühelgi kiirusel ei ole nii pikk, et mootor saavutaks püsitemperatuuri. 34. Mootori võimsuse valimine muutlikuks kestevtalitluseks.
Kõik juhtimissüsteemid peavad tagama elektriajami kaitse ja blokeeringu Koormuskestuse standardsed väärtused on E=15, 25, 40 ja 60%. Koormusmuutliku talitluse eriliikideks on vajalikus ulatuses. Ajami elektriline kaitselülitus peab tagama ka töömasina mehaanilise osa kaitse. suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 iseloomustatakse reeversite arvuga tunnis (standartsed väärtused on 30, Juhtimisskeemid 1. Struktuuriskeem annab süsteemi peamised sõlmed, nende plesande ja 60, 120 ja 240) ning inertsiteguriga FJ (standardsed väärtused on 1,2; 1,6; 2,5; ja 4,0). Kiirusmuutlikku
periodic tühijooksu ajal välja kujuneda. Suunamuutlik talitlus Lühikesed nimikoormusvahemikud järgnevad üksteisele Continuous-operation pöörlemissuuna vaheldumisega. Pidurdus- ja käivituskaod S7 periodic with a high on selles talitluses suhteliselt suured ja mõjutavad oluliselt startup torque and masina soojenemist. electric braking Kiirusmuutlik talitlus Lühikesed nimikoormusvahemikud järgnevad pidevlt Continuous-operation üksteisele nimikiiruse vaheldumisega mingi teise kiirusega. S8 periodic with related Üleminek ühelt kiiruselt teisele on seotud suhteliselt suurte load-speed changes kadudega, mis mõjutavad oluliselt masina soojenemist. Tabelist võib näha, et talitlusviisid S2, S3 ja S6 võimaldavad väiksemat mootori võimsust kui
Pidurdus-ja käivituskaod S7 Suunamuutlik talitlus (reversseerimiskaod) on selles talitluses suhteliselt suured ja mõjutavad oluliselt masina soojenemist. Lühikesed nimikoormusvahemikud järgnevad pidevalt üksteisele nimikiiruse vaheldumisega mingi teise kiirusega. Üleminek ühelt S8 Kiirusmuutlik talitlus kiiruselt teisele on seotud suhteliselt suurte kadudega, mis mõjutavad oluliselt masina soojenemist. Talitlusviiside S2 kuni S8 põhjalik analüüs näitab, et nende hulgas on kaks eraldiseisvat gruppi: esiteks talitlusviisid S2, S3 ja S6 võimaldavad väiksemat mootori võimsust kui talitlusviis S1 ja teiseks talitlusviisid S4, S5, S7 ja S8 nõuavad suuremat (suuremat lubatud ülekoormatavust)
annaabi.ee 
