• Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti selles, et iga võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga ühekülgsed. • Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema liigutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja kiirusomadused, vastupidavus, painduvus, koordinatsioon, arendamises. Kiirus ja selle arendamine • Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. • Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on: 1) liigutuste koordinatsiooni, ala tehnika täiustamise ja 2) lihaskontraktsioonide võimsuse (kiirusjõu) arendamise kaudu • kiiruse arendamine nõuab aega ja kannatust • enamik sportlasi sooritab lõike maksimaalsele lähedase kiirusega. Soorita lõike 1-5% kiiremini, kui on sinu distantsi kiirus.
on aluseks stabiilsusele. Viimane omab kõrget diagnostilist väärtust vastupidavusalade sportlaste sportliku vormi hindamisel. 3 Kiirus Kiirus on liikumise või asendi muutmise määr väljendatuna läbitud distantsi ja selleks kulutatud aja suhtena (näiteks: m/s ehk meetrit sekundi kohta). Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. Erinevad kiirused on vajalikud kõigil spordialadel. Kiirus kujutab endast kehalist võimet, mis on eelduseks kehaliste liigutuste edukaks sooritamiseks kõrge intensiivsuse ja lühikese aja jooskul. Kiirus on seotud nii energeetiliste protsessidega kui ka kesknärvisüsteemiga, samuti psühholoogiliste reaktsioonidega, mille tähtsus kiiruse tagamisel on väga oluline.
Spordisõbrale, kes teab, missuguses seisukorras on siinsed rajakatted, tundub see ehk paradoksina. Lähem pilguheit rekordprotokollidele selgitab, et valdav osa uusi tippaegu on joostud väljaspool kodurajooni Tallinnas, Viimsis, Rakveres, Raplas, ka Kuusalus, Vändras ja lõunanaabrite juures Jekabpilsis. Lühijooksudes oli olukord mõnevõrra parem, sest Türil ja Säreveres on saadud 100 m sirge katta kummiplaatidega. Juba hooaja hakul andsid oma kiiruslikest võimetest märku 15aastased Türi koolitüdrukud Deivi Jäärats ja Piia Luksepp, kes harjutavad treener Leonhard Soomi käe all. Mõlemad läbisid 100 m 12,3 sekundiga, kustutades rekordiomanike nimistust Ester Kärneri nime. Ilmselt on rakendatud treeningumetoodika ja koormus neile sobiv, areng on ootuspärane. Rajooni rekordist kiiremini jooksis D. Jäärats ka 200 m (24,8). Kaugushüppes viis ta tippmargi 5.82le. Suve jooksul näitasid mõlemal
Tavaliselt saavutatakse keskmine sammupikkus ning maksimaalne jooksukiirus 12.-15. sammuks (s.o 20-25 m). Maksimaalkiirus 5 saavutatakse 5-6 s peale starti. (1) Sama kehtib ka teistel spordialadel, nt kiiruisutamine (70-80 m) ja jalgrattasõit (150 m). Kiirus kujutab endast kehalist võimet, mis on eelduseks liigutuste edukaks sooritamiseks kõrge intensiivsuse ja lühikese aja jooksul. Kiiruse hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. (9) Kiirus on vajalik kõigil spordialadel. Kiiruse koostisosad on: (7) 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse sooritamise kiirus, 3) liigutuste sagedus, 4) liigutuse kiire alustamise võime. Treeningprotsessi silmas pidades võib rääkida järgmistest kiiruse liikidest: (8) · reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, · stardikiirendus, · maksimaalne kiirus, · kiiruslik vastupidavus.
tulemusi parandada. valkude ehitust käsitlev info VALGUSÜNTEES Seoses tunnusega, mida pärilikult edasi antakse, räägitakse tihti näiteks silmavär- Kui mõnda keha vist, näojoontest, kiiruslikest omadustest jmt. Vastavalt struktuuri ja funktsiooni funktsiooni piisavalt vahelisele seosele peavad need funktsionaalsed omadused põhinema mingitel rakendada, struktuurselt unikaalsetel tunnustel. Täpsemalt võttes peaks individuaalsete või-
annaabi.ee 
