Metallide vastupidavust kõrgetel temperatuuridel nimetatakse kuumapüsivuseks. Kuumapüsivuse kõrval tuleb arvestada ka metalli kuumatugevust ehk mehaanilist tugevust kõrge temperatuuri juures. Kaitsev oksiidikiht. Metalli kuumapüsivus sõltub korrodeerumisel tekkiva oksiidi omadustest. Kui metallipinnale ei teki kaitsvat oksiidikihti, siis metall oksüdeerub ühtlase kiirusega, mis massitoime seaduse kohaselt sõltub hapniku kontsentratsioonist metalli pinnal ning reaktsiooni kiiruskonstandist. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Näide: Magneesiumi oksüdeerumine hapnikus mitmesugustel temperatuuridel m (mg/cm²) o katsekeha massi juurdekasv ajas, mis on võrdeline oksiidikihi paksusega . Kui metalli korrodeerumisel tekib pinnale tekib tihe oksiidikiht, siis pidurdab see edasist korrosiooni, ja sellisel juhul on oksiidikihi kasvukiirus paraboolses sõltuvuses protsessi kulgemise ajast
31) või c ln A kt (1.32) c A0 Poolestusaeg t1/2 c ln A0 k t 1/ 2 k t1/2 = 0,693 ei sõltu algkontsen. (1.33) 0,5 c A0 Iga esimest järku reaktsiooni poolestusaeg aeg on ilmselt sõltumatu esialgsest kontsentratsioonist. Relaksatsiooniaeg, esimest järku reaktsioonil on võrdnepöördväärtus esimest järku kiiruskonstandist = 1 /k seega (1.31) saab kirjutada ka: c A c A0 exp( t / ) (1.34a) (cB = cB0 + cA01 - exp(-kt) ) (1.34b) Joonis 1. Kontsentratsiooni sôltuvus ajast esimest järku reaktsioonile A produktid. Poollogaritmilises teljestikus kirjeldatav sirgena. c ln( c c ) 0 c0
* indutseeritud sobivuse mudel (S kutsub E aktiivtsentris esile konformatsiooni muutusi, tänu millele tekibki ES kompleks). SIIRDESEISUND on reaktsioonikoordinaadi kõrgeim punkt, substraadi molekuli aktiveeritud vorm, milles ta reaktsiooni siseneb. G - reaktsiooni vabaenergia muut, mis sõltub reaktsiooni tasakaalukonstandi Keq väärtusest G - reaktsiooni aktivatsioonienergia muut, mis sõltub reaktsiooni kiiruskonstandist k Pöördumatud inhibiitorid seostuvad ensüümiga kovalentsete sidemete abil: E + I EI Pöörduvad inhibiitorid interakteeruvad ensüümiga mitte-kovalentsete sidemete abil: E + I <-> EI Pöörduva inhibeerimise alaliigid: Konkurentne - inhibiitor (I) seondub ainult E, mitte ES kompleksiga. Mittekonkurentne I seondub kas E või ES kompleksiga. Ebakonkurentne - I seondub ainult ES, mitte E.
Kui oligomeerid saavutavad teatud suuruse (3-4 monomeeri) nad muutuvad stabiilseteks tsentriteks järgmisele faasile · kiire monomeeride lisandumine mõlemisse otsa (ahela pikenemine) ja F aktiini filamentide teke · statsionaarne (steady-state) faas (tasakaal polümeriseerumise ja depolümeriseerumise vahel) filamentide pikkus on konstantne Monomeeride arv, mis ajaühikus seostub polümeeriks sõltub vabade subühikute kontsentratsioonist (C) ja polümeriseerumise kiiruskonstandist (Von) = (kon) * C Polümeerist eralduvate monomeeride hulk sõltub depolümeriseerumise kiiruskonstandist ja ei sõltu vabade monomeeride arvust Voff = koff . Kui toimub polümeriseerumine, keskkonnas olevate monomeeride hulk väheneb kuni konstantse väärtuseni mida nim kriitiliseks kontsentratsiooniks (Kk). Selle kontsentratsiooni juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. (kon) * C = koff ja Kk
konstantse väärtuseni mida nim kriitiliseks kontsentratsiooniks (Kk). Selle kontsentratsiooni juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. Kk on in vivo tingimustes ~ 0.1µM 129. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. (Ioonide kontsentratsioonist lahuses), vabade subühikute kontsentratsioonist, polümeriseerumise kiiruskonstandist, aktiini polümeriseerumist reguleerivad valgud. 130. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. Aktiiniseoselised valgud e ARP, tekib võrgustik nukleatsiooniseoselised valgud, tekivad mikrohatud, filopoodid, lamellipoodid või fagotsüteerijatel tassisarnased moodustised Struktuurid: 1) kimbud-filamendid paralleelselt (fibriin, villiin, müosiin)
Kui on teada (mõõdetud) reaktsiooni kiiruskonstant ja lähteainete algkontsentratsioonid, saab arvutada reaktsiooni algkiiruse. I järku reaktsiooni korral kulub lähteaine kontsentratsiooni kahekordseks vähenemiseks kindel ajavahemik seda aega nimetatakse poolestusajaks. Võttes kontsentratsiooniks pool lähtekontsentratsioonist [A]. = 0,5 [A]0 , saame arvutada poolestusaja: I järku reaktsiooni jaoks on poolestusaeg konstantne suurus ning sõltub ainult reaktsiooni kiiruskonstandist. Tasakaalukonstandi seos kiiruskonstantidega Massitoimeseaduse kohaselt on reaktsiooni kiirus v.rdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Temperaatuuri mõjju reaktsioonikiirusele Enamiku reaktsioonide korral kiirus temperatuuri tõusuga kasvab. van't Hoff i empiriline reegel: temperatuuri tõus 10°C võrra suurendab reaktsiooni kiirust 2-44 korda. Arrheniuse võrrand, reaktsiooni aktiveerimiseenergia Reaktsiooni kulgemiseks peavad molekulid kokku põrkuma: 1
annaabi.ee 
