3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4 2. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus - Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehadvõineedmõjud tasakaalustuvad,siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts - keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusevektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistele. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendaine on tunduvalt raksem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislasti rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, et mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, see tähendab tema vastupanu katsetele kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha
Potentsiaalne energia on kehade vastastikmõju energia, mis oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes. Algasendi valik on vaba ja sellele vastavat energiat nim. potentsiaalse energia nullnivooks. Raskusjõu korral Ep= mgh, kusjuures tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potentsiaalset energiat maapinnal. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele. Impulss- on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusevektori suunaga. Impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv, kus p on impulss(1kg*m/s), m- mass(1kg), v-kiirus(1m/s). Tähis p, ühik 1kg*m/s. Impulss on jääv suletud süsteemides, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p + p + ... + p = const m1v1 + m2v2 + ... + mnvn = m1v1 + m2v2 + ... + mnvn
võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks . F1=−F 2 . (joonis F12 m1 →←m2 F21 o Impulss (+ valem ja mõõtühik) – p*=mv* . Deineeritakse massi ja kiirusevektori korrutisena SI: 1kgxm/s Impulsi jäävuse seadus (+ valem ja joonis).- väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulsssinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. △(p1+p2)=0 →△(m1v1+m2v2)=0
Teine seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. F=ma Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks . F1=−F 2 . (joonis F12 m1 →←m2 F21 4) Kehade põrge o Impulss (+ valem ja mõõtühik) – p*=mv* . Deineeritakse massi ja kiirusevektori korrutisena SI: 1kgxm/s o Impulsi jäävuse seadus (+ valem ja joonis).- väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulsssinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. △(p1+p2)=0 →△(m1v1+m2v2)=0 . Enne väljaastumist on paat koos inimesega paigal ja nende koguimpulss null. Astumisel hakkab inimene kalda poole liikuma ja omab teatud impulssi. Et koguimpulss ei muutu ja jääb nulliks, saab paat vastassuunalise impulsi ning eemaldub kaldast.
kiirenduse kiirusega ristuva komponendi normaalkiirenduse a n , teine liige aga kiirusesihilise komponendi tangentsiaalkiirenduse a : a = a n + a . (2.7) Vastavalt kiiruse muudu komponentide kohta öeldule kirjeldab a kiiruse mooduli muutumist, selle projektsioon kiiruse vektori suunale arvutatakse kui kiirusevektori mooduli tuletis aja järgi: dv a = = v . (2.8) dt Kiireneva liikumise korral on a positiivne, aeglustuva liikumise korral aga negatiivne. Normaalkiirendus a n kirjeldab kiiruse suuna muutumist, selle mooduli arvutamiseks toome siinkohal valemi vaid ringjoonekujulise trajektoori jaoks (ringjoone raadius on R): v2
kiirenduse kiirusega ristuva komponendi normaalkiirenduse a n , teine liige aga kiirusesihilise komponendi tangentsiaalkiirenduse a : a = a n + a . (2.7) Vastavalt kiiruse muudu komponentide kohta öeldule kirjeldab a kiiruse mooduli muutumist, selle projektsioon kiiruse vektori suunale arvutatakse kui kiirusevektori mooduli tuletis aja järgi: dv a = = v . (2.8) dt Kiireneva liikumise korral on a positiivne, aeglustuva liikumise korral aga negatiivne. Normaalkiirendus a n kirjeldab kiiruse suuna muutumist, selle mooduli arvutamiseks toome siinkohal valemi vaid ringjoonekujulise trajektoori jaoks (ringjoone raadius on R):
annaabi.ee 
