• Eeldatavasti on visuaalsel süsteemil limiit, kui palju informatsiooni ta suudab nii lühikese aja jooksul töödelda. Mis on sensoorne neglekt ja miks see tekib? Seisund, kus inimene ei reageeri sensoorsele stimulatsioonile. Ilmneb parempoolsete kiirualade kahjustumisel, mis tähendab, et vasakul pool ruumis olev info ei jõua teadvusesse. Prisma efekt • Mitu võimalust: 1) Kaasatakse terve vasak kiirusagar või kahjustamata osad paremast kiirusagarast, et kohaneda moonutatud nägemisväljaga; 2) Kaasatakse väikeaju või frontaalsagara piirkonnad. Frontaalsagarad omavad ilmselt osa tähelepanu suunamisel vastavasse nägemisvälja (täidesaatev võrgustik), samuti ka liigutuste täideviimisel (milles on osa ka väikeajul). Nii väikeaju kui frontaalalad olid olulised prismaprillidega kohanemisel – kahjustused neis alades takistavad prillidega harjumist ja prisma efekti ei teki.
Lisaks sellele, et kuklasagar saab infot nägemisorganitest, tuleb sisestusi ka kõrgemalt tasemelt teistest sagaratest ehk ajukoore teistest piirkondadest. See on oluline, et see mida me näeme, oleks mõjutatud ka meie teadmistest, ootustest ning mälust jne. See, mida tajuda püüame, sõltub meie ootustest. Oimusagarasse tuleb info kukla-, otsmiku ning kiirusagarast kui ka aju koorealustest neuronitest otse. Sinna tuleb kuulmisinfo. Sealne info töötlemine hõlmab lihtsamate häälikute analüüsist kui ka keerulistemate lausete töötlemiseni. Selle all toimub seega kõne mõistmine. Kuid see pole vaid kuulmis- ja kõneinfo töötlus, vaid ka visuaalse info töötlemise koht, kus visuaalse info töötlus on kuklasagarast veelgi keerulisemad (nt nägude tundmine, aga ka muude keerulisemate kujundite töötlemine)
Aju poolkerasid on kaks ja kummaski on neli sagarat. Need on: 6 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn.ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart, jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon. 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt
Peaaju koor pole pealt sile, vaid sopilise ehitusega, mis võimaldab koljuõõnde ära paigutada suurema hulga neuroneid. Vaod eristavad ajukäärde üksteisest Kõige suurem peaaju koore jaotus toimub sagarateks. Aju poolkerasid on kaks ja kummaski on neli sagarat. Need on: 1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn. ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart (jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon). 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e
Jrägmine faas oli, et hakkas ka ignotud poolele tp pöörata, Ehk silmaliigutuste sagaadid juhivad....32 min. aga siis tervelt küljelt ei tohtinud midagi tulla. Aga enamikule stiimulitele, aga aeglasemalt tp .... tagab selle, et inimene suudab eri kekskonnas erivahenditea hästi opereerida.. nt pöörama. Arvati et probla selles, et parem ajupoolkera on kiirusagarast , funk on all, aju ei võilevategu: . saa aru, kust stiimulid tulevad. ....B... on laine,mis järgnieb mõnemillisek vahega, mis järgneb. Ja inimese kiirusagara Veel ei oska nad kopeerida ka sea paremalt poolt. uuringud näidanud, et in jälginud, et kiirusagarates on ... ja tagumine kiirukoor on tajumisel ja käitmuse juhtmisel oluline!tagumise kiiru korral kahjustused ...
annaabi.ee 
