* väikeaju; * suuraju poolkerad. 64. Suuraju osad, mõhnkeha. Lk 200/201. Joonis tuleb töösse. (kopeerib joonist 146). Tsentraalvagu(2) jagab suuraju poolkera otsmikusagaraks(8) ja tagapool olevaks kiirusagaraks(4). Pretsentraalkäär(1) on motokorteks, siin juhitakse teadlikke, tahtlikke liigutusi; postsentraalkäär(3) tundlikkuse käär. Külgvagu(7) jagab otsmikusagara(8) ja oimusagara(6). Kolmas vagu on ka(raamatus pole), see on kiirukuklavagu on seespool, seda pole aju pinnal näha. Mõhnkeha ühendab kahte suuraju poolkera, paikneb suuraju pikilõhe põhjas, selle abil liiguvad signaalid ühest poolkerast teise. 65. Suurajukoore mõiste, mõõtmed. Arvud olulised. Suurajukoor neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Suurajukoor paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, seega pindala suur umbes 2200 ruutcentrimeetrit. Suurajukoores on umbes 14
152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha: Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Suuraju vaod jaotavad poolkerade selgmise- külgmise pinna neljaks sagaraks: otsmikusagar - asetseb tsentraalvaost eespool, kiirusagar - asub tsentraalvaost tagapool, oimusagar - asub poolkerade külgvaost allpool, kuklasagar - eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad: Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, nende hulka kuuluvad juttkha ja mandelkeha. a) Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest. Juttkeha tuumad on koorealused ekstrapüramidaalsüsteemi motoorsed keskused, mis tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse.
Poolkerade välispind liigendub arvukate vagude abil käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. Suuremad vaod on: külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Need jaotavad poolkerade pinna neljaks sagaraks: 36 Otsmikusagar – asetseb tsentraalvaost eespool Kiirusagar – asub tsentraalvaost tagapool Oimusagar – asub poolkerade külgvaost allpool Kuklasagar – eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. 155) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juttkeha koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast. Need tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha kuulub nn limbilise süsteemi
Näiteks otsustab ta une ja ärkamise üle. Ka suuraju poolkerade koore aktiivsus sõltub tema talitlusest. 134) Suuraju osad, mõhnkeha?(joonis 146) Otsaasju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool Kiirusagar asub tsentraalvaost tagapool Oimusagar asub poolkerade külgvaost allpool Kuklasagar eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. Mõhnkeha-ühendab suuraju 2te poolkera. 73 135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juhtkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne
Näiteks otsustab ta une ja ärkamise üle. Ka suuraju poolkerade koore aktiivsus sõltub tema talitlusest. 134) Suuraju osad, mõhnkeha?(joonis 146) Otsaasju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Otsmikusagar – asetseb tsentraalvaost eespool Kiirusagar – asub tsentraalvaost tagapool Oimusagar – asub poolkerade külgvaost allpool Kuklasagar – eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. Mõhnkeha-ühendab suuraju 2te poolkera. 73 135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juhtkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne
Näiteks otsustab ta une ja ärkamise üle. Ka suuraju poolkerade koore aktiivsus sõltub tema talitlusest. 134) Suuraju osad, mõhnkeha? Otsaasju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool Kiirusagar asub tsentraalvaost tagapool Oimusagar asub poolkerade külgvaost allpool Kuklasagar eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu 72 135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab
annaabi.ee 
