Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e.albeed-maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi. Lühiajaline-kui Päikese pinnal valitseb kõrge temperatuur, umbes 6000°C. Pikkalaineline e. Soojuskiirgus-elektromagnetiline kiirgus, mille lainepikkus on natuke pikem nähtavast punasest valgusest, kuid lühem raadiolainetest.
temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapunakiirgus 36%) Nähtav kiirgus silmaga nähtav roheline valgus Ultraviolettkiirgus- päevitamine, nähtav Infrapunakiirgus-soojuskiirgus, silmale nähtamatu. Otsekiirgus- saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena Hajuskiirgus-Saabub hajutatult(veeaur, tolm, pilved) Otse-ja hajuskiirgus- kogukiirgus ehk summaarne kiirgus. Albeedo- aluspinnalt tagasi peegelduva kiirguse suhe pinnale langeud kiirgusesse.*Iseloomustab aluspimma peegeldusvõimet Üldine õhuringlus Üldine õhuringlus-püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolduse süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral.
esineb polaaröö ja -päev. Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5 S), millest lõuna pool esineb polaaröö ja -päev Kiirgusbilanss- maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe. Ilm- õhkkonna seisund mingil ajahetkel või lühikesel ajavahemikul. Kliima- mingi piirkonna iseloomulik ilma keskmine režiim paljude aastate jooksul. Otsekiirgus- päikesekiirgus, mis saabub maapinnani paralleelsete kiirtekimpudena otse Päikeselt. Hajuskiirgus- päikesekiirgus, mis teel maapinnani pilvede, tolmu, veeauru ja muude gaasidega kokku puutudes hajub. Kogukiirgus- otse- ja hajuskiirguse summa Maakera kliima kujuneb atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri vastastikusel toimel. Maale jõuab kogu päikesekiirgusest vaid kalduvväike osa, kuid ka see on Maa jaoks hiiglaslik energiahulk. Kuna Maa pöörleb ümber oma telje ja muudab aastaringi jooksul oma asendit
Meteoroloogilised elemendid (õhu t, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk). Kliimaa- nim. Mingile maa-alale iseloomuliku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid- astronoomilised tegurid (Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa tiirlemine ümber päikese)Geograafilisd tegurid (mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused) Otsekiirgus päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena Hajuskiirgus Päikesekiirguse seda osa, mille hajutavad veeaur, pilved, tolm Kogukiirguse e. Summaarne kiirgus Otse ja hajuskiirguse summa. Peegeldunud kiirgus e albeedo nim. Maapinnale saabunud päikesekiirgust, mis peegeldub tagasi maailmaruumi. Coriolisi jõud selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid püsivad tuuled, mis põhjapoolkeral puhuvad kirdest ja lõunapoolkeral kagust.
raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad kuupäevad, millal päike läbin võrdpäevsusepunkte(kevade ja sügise algus) või päikeseisaku punkte(suve ja talve algus). Polaaröö maapinnale ei lange üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Otsekiirgus päikesekiirgus mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena. Hajuskiirgus päikesekiirgus mille hajutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus otse-ja hajuskiirgus. Albeedo tagasipeegeldunud kiirgus maailmaruumi. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Lühilaineline kiirgus valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud
Ekvaatoril on Päike seniidis kaks korda aastas, pöörijoonel on Päike seniidis üks kord aastas. Põhjapolaarjoonel on polaarpäev 21. juunil, põhjapolaarjoone laiuskraad o 66,5* põhjalaiust. Pöörijoonte laiuskraad on 23,5* Põhjapoolusel kestab polaarpäev ja polaaröö 6 kuud. Päikese seisuga on seotud polaarjoonel polaarpäev ja polaaröö, pöörijoontel Päikese seniidis olemisega Päikesekiirgust, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena, nimetatakse otsekiirguseks, veeauru, tolmu ja pilvede poolt hajutatud päikesekiirgust nimetatakse hajuskiirguseks. Maapinnalt tagasi maailmaruumi peegeldunud päikesekiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Päikesekiirgus on lühilaineline, maalt lahkuv kiirgus pikalaineline ehk soojuskiirgus. · Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale , veele , lumele , taimkattele ) langenud ja sealt lahkunud kiirgus
Atmosfäär Maad ümbritsev gaasiline kiht Päikesekiirguse skepter · Nähtav kiirgus 56%, silmaga nähtav. Lainepikkus 400-760 nm. · Ultraviolettkiirgus 8%, päevitamine, nahavähk, nähtav. Lainepikkus 400 nm. · Infrapunakiirgus 36%, silmale nähtamatu, kandub edasi soojuskiirgusena (760-4000 nm) Pealelangeva päikesekiirguse- elektromagnetiline lainetuse- peegeldumine, neeldumine ning kiirguse läbilase veekogus. Päikesekiirgus · Saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena OTSEKIIRGUS · Saabub hajutatult (veeaur, tolm, pilved) HAJUSKIIRGUS · Otse- ja hajuskiirgus KOGUKIIRGUS e. summaarne kiirgus Albeedo · Aluspinnalt tagasipeegelduva kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. · Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. · Albeedo (ladina sõnast albedo ,,valgesus") Kiirgusbilanss On maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
annaabi.ee 
