com Ajalugu 1954. a. esitleti arvuti kasutamist bibliograafilisel otsingul pakett- töötlusreziimis 1990. a. esimene otsingumootor 1993. a. esimene veebirobot 1960-1967 töötati välja tekstide masintöötluse teoreetilisi aluseid, tehti arvukalt masineksperimente 1965. a. USA-s esmakordne dialoogotsingu andmevõrgu demonstratsioon rahvuslikul tasandil . Infootsingu tüübid Teaviku- ehk dokumendiotsing Faktiotsing Teemaotsing Otsingustrateegiad: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu täpsustamisvõimalused Boole'i operaatoritega otsitakse sõnu mistahes kirje osast määramata nende omavahelist järjestust: AND piirab otsingut OR laiendab otsingut NOT kitsendab otsingut Täpsustamiseks võib ka kasutada: Sulgusid Erinevaid kärpimis- või peitmismärke Autorite nimede järgi Avaldamise aastat Piirata vastuste hulka Jutumärke Infootsingu alased uurimused
otsitava info iseloomust või laadist tulenevalt eristatakse fakti, teaviku ja teemainfovajadust. Nendest tuletatakse peamised infootsingu tüübid: fakti, teaviku ja teemaotsing. Igale otsingu tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui teisele infovajaduse määratlemine infoallikate tundmine infootsingu strateegiate tundmine infootsingu oskuslik planeerimine Terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks. lehitsemine, sirvimine (browse) liht ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit ehk kompleksotsing (advanced search, expert search) keelest kuupäevast ja/või ajavahemikust informatsioonitüübist informatsiooni laadist failitüübist dokumendi suurusest asukohast infootsingu teema ja eesmärk sobivad otsisõnad, fraasid soovitavate andmete hulk ja maht info vajamise kiirus võimalikud piirangud otsingul (ajavahemik, keel jt) otstarbekad infoallikad
16.Millised on infootsingu tüübid? peamised infootsingu tüübid: fakti-, teaviku- ja teemaotsing. Igale otsingu tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui teisele 17.Mis on otsingustrateegia? Terviklikku lähenemisviisi infootsingu sooritamiseks nimetatakse otsingustrateegiaks. Ühel infootsingul võib olla üks strateegia, kuid võib kasutada ka mitmeid strateegiaid. Kõige enam levinud otsingustrateegiateks on: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing (advanced search, expert search) Lihtotsingul, eriti elektroonilises keskkonnas, on tavaliselt tulemuseks väga suur hulk otsivastuseid, mistõttu on mõttekas otsingut kitsendada (limit). 18.Mis on infootsingu taktika? Kindlaksmääratud samme, mida kasutatakse infootsingu strateegia rakendamiseks, nimetatakse infootsingu taktikaks. 19.Nimetage tuntumaid otsingutehnikaid?
Aadressiribal on asendatud lingiridu süsteemi. Esikatseluruutu võimaldab kasutajatel näha pisipildid erinevate failide ja sisu vaadata dokumente. Üksikasjade paanil kuvab nagu faili suurus ja tüüp ning võimaldab vaadata ja redigeerida varjatud tags toetatud failivorminguid. Start menüü on muutunud ka, see enam ei kasuta üha laieneva kastid kui navigeerimise programmide kaudu. Sõna "Start" ise on eemaldatud kasuks sinine Windows Pearl. · Kiirotsing (tuntud ka kui otsida tippimise ): Windows Vista funktsioonid uus võimalus otsida nn Instant Search, mis on oluliselt kiirem ja põhjalikum (sisupõhiste) kui otsingu funktsioone leitud ühtegi varasemate versioonidega Windows. · Windowsi külgriba : läbipaistev paneel kinnitatakse servas, kus kasutaja saab koht Desktop Gadgets , mis on väikesed applets mõeldud spetsialiseeritud otstarbeks (nt kuvades ilm ja sport hinded)
Teemaotsing otsitakse vastaval teemal ilmunud dokumente Faktiotsing otsingu objektiks konkreetsed andmed, faktid, mis pärinevad dokumentidest Otsingu strateegia on terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks. Ühel infootsingul võib olla üks strateegia, kuid võib kasutada ka mitmeid strateegiaid. Kõige enam levinud otsingustrateegiateks on: · lehitsemine, sirvimine (browse) · liht ehk kiirotsing (basic search, quick search) · liit ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu taktika kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse infootsingu strateegia rakendamiseks Lihtotsingu puhul sisestatakse otsingukasti üksvõi mitu otsisõna, abivahenditeks +, , "", *. Kompleksotsingupuhul kasutatakse: - Boole'i operaatoreid (AND, OR, NOT) - Lähedusotsing (NEAR, ADJ, WITHIN, SAME, FBY, BEFORE)
otsivõimalused. Andmebaas - on kogum omavahel loogiliselt seotud informatsiooniüksusi. Otsingu ettevalmistamine Millist informatsiooni ja kui palju on vaja Märksõnade leidmine Enne otsingu alustamist valige teemast olulisemad mõisted Mõelge läbi, millised on teie märksõnade sünonüümid, kitsamad ja laiemad mõisted Andmebaasides kasutatakse kolme põhilist otsistrateegiat: lehitsemine (Browse), liht- ehk kiirotsing (Basic Search) ning liit- ehk kompleksotsing (Advanced Search). Lehitseda saad teemade, märksõnade, ajakirja pealkirjade, artiklite pealkirjade, autorite, aastate kaupa. Mõnes andmebaasis on põhjalikud märksõnade kataloogid (EBSCOhost Web), teistes on teemad jaotatud üldsõnalisemalt. Lihtotsingu puhul saad kasutada ühte otsilahtrit, valida otsivälja (märksõna-, pealkirja-, autori-, märkuste-, kokkuvõtte- jne). Otsivälja saad valida rippmenüüst otsilahtri kõrvalt või
annaabi.ee 
