Viikingiaja (aastad ca 800-1060) alguseks 9.sajandil oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. See uus tähestik esineb kolmes erinevas variandis: normaalruunid, lühiharulised ruunid ja kriipsuta ruunid. Normaalruunid on ruunitähestiku tavalisem vorm ja see domineerib ka viikingiajastu ruunikividel. Lühiharulised ruunid on normaalruunide lihtsustatud vorm. Kriipsuta ruunimärgid on järjekordne lihtsustamine ja seda tähestikku nimetatakse ka viikingiajastu kiirkirjaks või stenograafiaks. Kuusteist ruunimärki ei olnud piisav kõikide kasutuses olnud häälikute tähistamiseks ja seepärast pidid mõned märgid mitme hääliku eest seisma. Keskajal olid kasutusel ruunimärgid, mis hõlmasid kogu ladina tähestiku. RUUNIKIVID Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Neisse on sisse raiutud nimed algse ruunitähestiku märkidega ja kivid püstitati tõenäoliselt tekstis mainitud isikute mälestuseks.
kultuuripiirkondades. Enamus 11-13 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.a-ni. Minuskel väiketäht, väike kirja- või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja- või trükitäht. Manusskript - käsikiri Stenograafia e kiirkiri - lühike kiri, s.o. sümbolite kiri, mida nimetatakse kiirkirjaks. Võimaldab üles kirjutada kuni 300 silpi minutis. Hariliku kirjaga võrreldes annab ta ligi 75% ajakokkuhoidu. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid. Kiirkirja süsteeme võidakse põhijoontes jagada 2 suurde rühma: Eestis oli ametlikult tarvitusel süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid. Natuke kiirkirjast: -tähti asendavad märgid;
Enamus 1113 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.ani. Minuskel väiketäht, väike kirja või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja või trükitäht. Manusskript käsikir Stenograafia e kiirkiri lühike kiri, s.o. sümbolite kiri, mida nimetatakse kiirkirjaks. Võimaldab üles kirjutada kuni 300 silpi minutis. Hariliku kirjaga võrreldes annab ta ligi 75% ajakokkuhoidu. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid. Kiirkirja süsteeme võidakse põhijoontes jagada 2 suurde rühma: Eestis oli ametlikult tarvitusel süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid. Natuke
Enamus 1113 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.ani. Minuskel väiketäht, väike kirja või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja või trükitäht. Manusskript käsikir Stenograafia e kiirkiri lühike kiri, s.o. sümbolite kiri, mida nimetatakse kiirkirjaks. Võimaldab üles kirjutada kuni 300 silpi minutis. Hariliku kirjaga võrreldes annab ta ligi 75% ajakokkuhoidu. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid. Kiirkirja süsteeme võidakse põhijoontes jagada 2 suurde rühma: Eestis oli ametlikult tarvitusel süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid. Natuke kiirkirjast: tähti asendavad
kasutati omaette. Viikingiaja alguseks 9.sajandil oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 24-lt tähemärgilt 16-ni. See uus tähestik esineb kolmes erinevas variandis: normaalruunid, lühiharulised ruunid ja kriipsuta ruunid. Normaalruunid on ruunitähestiku tavalisem vorm ja see domineerib ka viikingiajastu ruunikividel. Lühiharulised ruunid on normaalruunide lihtsustatud vorm. Kriipsuta ruunimärgid on järjekordne lihtsustamine ja seda tähestikku nimetatakse ka viikingiajastu kiirkirjaks või stenograafiaks. Kuusteist ruunimärki ei olnud piisav kõikide kasutuses olnud häälikute tähistamiseks ja seepärast pidid mõned märgid mitme hääliku eest seisma. Viikingite ruune on leitud graffitina puust siltidelt, mida kasutasid kaupmehed, või relvadel ja hauakividel. Ruunide nurgeline kuju teeb nende kivisse graveerimise lihtsamaks. Norra legendi järgi oli Odin see, kes sai läbi eneseohverduse ruunidest teada. Havamal (üks
annaabi.ee 
