T (s) Graafik 2. Valguse neeldumine spektrivärvide diagrammil 3. Valguse ja pinna värvuse seos seisneb selles, et valgus koosneb kõigist spektri värvidest ja selle liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, teised värvid neelduvad pinnas. Musta värvi pinnad on sellised, kus enamik pinnale langevatest kiirtest neeldub pinnas, kiirgustegur peaaegu 1. Valget värvi pinnad on sellised, kus enamik pinnale langevatest kiirtest peegeldub pinnalt tagasi, kiirgustegur olematu. Valge ja musta kohta ei toodud lainepikkusi, sest nad ei kuulu kolme põhitooni hulka. 4. Katsete käigus tuleb distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena, sest kaugusest oleneb palju soojuskiirgust jõuab uuritava pinnani ja vaja on ühtlast valgusjaotust
termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. 1
termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Liitvalgus
värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. 1
koguenergia ja kiirgusenergia spektraalse jaotumise sõltuvust temp-st. 18. Kiirguspüromeetrite põhimõtted ja skeemid. Kiirguspüromeetrid kasutavad keha kiirguse spektri kogu energia sõltuvust temperatuurist. Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan- Boltzmanni integraalse kiirguse seadusel keha soojusvoo ja tema temp-i seose kohta reaalsetele kehadele: E 0 = 0T 4 , kus keha mustusaste, 0 absoluutselt musta keha kiirgustegur (konstant) Skeemid: Radiatsioonpüromeetri teleskoop 11 1 - objektiiv 2 piirav diafragma 3 - termopaarid 4 - okulaar 5 silma kaitseklaas 6 kummitopendiga tuts Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad 2 õhuke vilkplaat 3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt
koguenergia ja kiirgusenergia spektraalse jaotumise sõltuvust temp-st. 18. Kiirguspüromeetrite põhimõtted ja skeemid. Kiirguspüromeetrid kasutavad keha kiirguse spektri kogu energia sõltuvust temperatuurist. Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan- Boltzmanni integraalse kiirguse seadusel keha soojusvoo ja tema temp-i seose kohta reaalsetele kehadele: E 0 = 0T 4 , kus keha mustusaste, 0 absoluutselt musta keha kiirgustegur (konstant) Skeemid: Radiatsioonpüromeetri teleskoop 11 1 - objektiiv 2 piirav diafragma 3 - termopaarid 4 - okulaar 5 silma kaitseklaas 6 kummitopendiga tuts Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad 2 õhuke vilkplaat 3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt
Nii saadud kolde soojusarvutuse metoodika on esitatud katlaarvutusnormides ja normide alusel koostatud käsiraamatutes. Üldisel kujul küttepindade soojusvastuvõtt koldes määratakse kolde soojusvahetuse võrrandist, mis Stefan-Boltsmani seaduse alusel võib esitada kujul: 4 4 Qkolle =ak c0eff Fks (T -Ts )10 -3 13-1 Kus Qkolle - küttepindade soojusvastuvõtt, kW, ak kolde integraalne kiirgustegur, c0 absoluutselt mustakeha kiirgustegur W/(m2 K4), eff kolde ekraanipinna soojusliku efektiivsusetegur, T keskmine gaaside temperatuur koldes, Ts keskmine küttepinna temperatuur. Kolde soojuvastuvõtu saab määrata saab määrata soojusbilansi võrrandist Qkolle = Ba (Qk - H k´´ ) 13-2 kus kolde välisjahtumistegur tegur, Ba arvutuslik kütuse kulu, kg/s, Qk kasulik soojuseraldus koldes.
Liigõhutegur. kehade kohta nn „hallide kehade kohta“ E C Kütus on aine, mille keemilisel ühinemisel oksüdeeriaga 100 (hapnik) eraldub suurel hulgal soojust. Kütuseks loetakse aineid, mis täidavad järgmisi tingimusi: küllaldane C -> reaalse keha kiirgustegur (koefitsient). Kehade reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide esinemine E C gaasidena, lihtne tootmine ja küllaldane levik looduses. On mustsusastmeks on nende suhe samal olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Agregaatoleku järgi E0 C0 jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. Kütus koosneb põlev-
T E = C kehtib ka mittemustade kehade kohta nn ,,hallide kehade kohta" 100 C -> reaalse 20 E C = = keha kiirgustegur (koefitsient). Kehade mustsusastmeks on E0 C0 nende suhe samal temperatuuril. A -> mustsusaste ja neeldumistegur on praktiliselt võrdsed. on enamlevinud kehadele kindlaks määratud ja tuuakse ära soojustehnika käsiraamatutes. Emailvärvidel on 0,97 , ehk kiirgavad hästi soojust. 2) Katla kasuteguri määramine otsese ja kaudse soojusbilansi alusel (liigõhuteguri mõiste) ( Katla soojusbilansi võrrand ja põhilised soojuskaod)
soojusvoolust, mis on omakorda sõltuv mõõdetavast temperatuurist. Muunduri takistuse muutust (muundatuna pingekaoks) kasutatakse sellisel juhul toitepinge regulaatori tagasisidesignaalina. Võib näidata [42], et meid huvitava keha temperatuur Tk nendes tingimustes on leitav valemigaSiin on Tm muunduri pinna konstantne temperatuur, m ja k vastavalt muunduri ja mõõteobjekti pinna integraalsed emissioonitegurid, mustkiirguri kiirgustegur, A muunduri aktiivpind, U muunduri küttekeha toitepinge, R küttekeha takistus, m soojusjuhtivustegur muundurilt kestale ning Ta muundurit ümbritseva keskkonna temperatuur. Praegusel mikroelektroonika ja tehnoloogia kiire arengu ajal laiendatakse mõõteandurite funktsioone ja digitaliseeritakse väljundsignaale primaarmuundurile võimalikult lähedal. Laieneb nn intelligentsete andurite tootmine, kus juba anduris
Nii saadud kolde soojusarvutuse metoodika on esitatud katlaarvutusnormides ja normide alusel koostatud käsiraamatutes. Üldisel kujul küttepindade soojusvastuvõtt koldes määratakse kolde soojusvahetuse võrrandist, mis Stefan-Boltsmani seaduse alusel võib esitada kujul: 4 4 Qkolle =ak c0eff Fks (T -Ts )10 -3 13-1 Kus Qkolle - küttepindade soojusvastuvõtt, kW, ak kolde integraalne kiirgustegur, c0 absoluutselt mustakeha kiirgustegur W/(m2 K4), eff kolde ekraanipinna soojusliku efektiivsusetegur, T keskmine gaaside temperatuur koldes, T s keskmine küttepinna temperatuur. Kolde soojuvastuvõtu saab määrata saab määrata soojusbilansi võrrandist Qkolle = Ba (Qk - H k´´ ) 13-2 kus kolde välisjahtumistegur tegur, Ba arvutuslik kütuse kulu, kg/s, Qk kasulik soojuseraldus koldes.
usaldusväärselt hinnata uuritud puittarindite helipidavust. Puittarindite helipidavuse arvutuslik hindamine saab võimalikuks pärast ulatuslikumat uuringut, mis oleks suunatud helipidavuse arvutamisele juhul, kui tarindit ei käsitleta nn. õhukese plaadina, vaid koosneb lamellidest (palgid, prussid) ja nendevaheliste vuukide tihend on suhteliselt suure sisehõõrdega. Kuidas sellisel juhul muutuvad kiirgustegur, totaalne kadutegur, struktuuriheli ülekanne külgnevatel trajektooridel, jne., see nõuab spetsiaalset tööd doktoritöö tasemel, mida kõnesoleval ajal Eestis pole võimalik läbi viia. EVS 842 on kehtestanud ka standardid, mille järgi tuleb hinnata piirete helipidavust nii katseliselt kui ka arvutuslikult, sealhulgas ka nõude, et hindamise peab läbi viima akrediteeritud mõõtelabor. Antud töös osalenud Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on
annaabi.ee 
