radionukliidid 0,23 ehk 11,5% ja radoon (koos tütarelementidega, peamiselt elamute siseõhus) 0,92 ehk 46%. Looduskiirgusele lisandub meditsiiniteeninduse, toitumise ja tuumaenergia kasutamisega kaasnev kiirgus. Nende põhjustatud kiirgusdoos pole suur ega ületa summaarselt 0,1 mSv/a. Eestimaa tingimustes on radoon peamine looduslik kiirgusallikas, see kontsentreerub elamute siseõhus ning selle sisaldus on piirkonniti väga erinev. Eesti Kiirguskeskuse uuringute andmetel on Eesti radoonisisalduse poolest majade siseõhus Euroopa riikides koos Soome, Ungari ja Rootsiga nelja esimese hulgas. Radooni põhjustatud kiirgusdoos moodustab Eestis keskmiselt 1,9 mSv/a, enamikus Euroopa riikides jääb see alla 1 mSv/a. Elukeskkonnas ei peaks inimestele mõjuv kiirgusdoos ületama 5 mSv/a. Vastasel korral tuleks rakendada meetmeid looduskiirguse taseme vähendamiseks Miks on radoon tervisele ohtlik? Igasugune radioaktiivne kiirgus on
Pärast 2,5h-st söövitamist NaOH lahuses o temperatuuril 90 C, loetakse need jäljed mikroskoobi all. Jälgede arvuga detektori pinnaühikule määratakse ära alfa-osakeste hulk ruumiühikus õhus. [], [] KIIRGUSKESKUS Tegemist on Keskkonnaministeeriumi poolt hallatava riigiasutusega, mis moodustati Keskkonnaministeeriumi 29.05.1995.aasta käskkirjaga nr.88 ja alustas tööd 1.jaanuaril 1996. [] Illustratsioon 4 Kiirguskeskuse logo ( http://www.envir.ee/kiirgus/imgs/logo.gif ) PEAMISED ÜLESANDED 1. Osutada kiirgusohutust kindlustavaid teenuseid. 2. Nõustada kiirgustegevusloa ja kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi andjat (Keskkonnaministeerium). 3. Nõustada järelvalvet teostavat isikut (Keskkonnainspektsioon). [] REGISTRID Kiirgusallikate register Vastavalt kiirgusseadusele peab Kiirguskeskus kiirgusallikate registrit. Eesmärgiks on Eesti
ehitusmaterjalidest, dussi- ja kraaniveest ning tehnoloogilistest avadest. Hoones on sageli ventilatsiooniga ja küttekollete kasutamisega tekitatud vähene alarõhk, mis soodustab radooni imbumist ümbristevast pinnasest läbi vundamendi ruumidesse. Eesti Standardi EVS 840:2003 "Radooniohutu hoone projekteerimine" kohaselt peab projekteeritavate hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris õhus). Kiirguskeskuse soovituste kohaselt tasuks radooni vähendamise meetodeid kasutada kui elamutes ületab radooni kontsentratsioon 600 Bq/m³. Radooniohtu on võimalik vältida erinevate meetoditega. Eelkõige aga tuleks enne maja ehitamist välja selgitada, kas tegemist on kõrge radooni kontsentratsiooniga pinnasega või mitte. 14 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida radioaktiivsuse ajaloo, olemuse kohta ning selle
Aparaat registreerib kümne minuti keskmisi tulemusi ning hiljem on võimalik mõõteandmete põhjal saada arvutiprogrammiga graafik radooni sisalduse kõikumistest hoone siseõhus mõõteperioodi jooksul. Kuigi aparaat mõõdab pidevalt, iseloomustavad saadud tulemused siiski vaid hetkeolukorda ning annavad infot radooniprobleemi esinemise või puudumise kohta hoone siseõhus. Radoonimonitori paigaldab hoonesse Kiirguskeskuse spetsialist ning pärast mõõtmisperioodi lõppu tuleb tellijal aparaat ise Kiirguskeskusesse ära tuua (kui ei ole kokku lepitud teisiti). Mõõtmistulemuste kohta väljastatakse protokoll mõõteperioodi keskmise tulemuse ning radooni sisalduse kõikumist iseloomustava graafikuga. [ 1 ] Joonis 1 Alpha Guard 8 2. RADOONI OHTLIKKUS
olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded? Tooge näiteid põhiülesannete kohta. “Meie ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 ja moodustati keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil.” Keskkonnaameti missioon: 1) Keskkonnaamet loob ja hoiab head elukeskkonda praegu ja mõeldes tulevastele põlvedele. 2) Hea elukeskkonna tagame koos elanike, arendajate ja kõigi partneritega, arendades loodushoidu ja kaitstes elurikkust. Ülesanded: 1. Keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine; 2. planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine; 3
alaks kiirgusallika mõjupiirkonda või piirkonda, kus välimine või sisemine kiiritus annab või võib anda töötajale aastas 1mSvsuurema efektiivse doosi. Samuti on jälgitav ala piirkond, kus võib tekkida kiiritamine erandolukorras või kiirgusavarii. 1. 1. Kontrollalas ei tohi uuringu ajal viibida kõrvalisi isikuid. 2. 2. Kiirgustegevusega seotud ruumide ja vajadusel nendega külgnevate ruumide kiirgustaset mõõdavad Kiirguskeskuse spetsialistid enne kabineti regulaarseks tööks avamist ja edaspidi vastavalt väljakutsetele kuid mitte harvemini kui 2 aasta tagant. 3. 3. Mõõtmise täpsed kohad lepitakse kokku Kiirguskeskusega. 4. 4. Spetsialistid kutsutakse välja selleks volitatud töötaja poolt. 5. 5. Kiirguskeskus väljastab mõõtmistulemuste kohta kirjaliku protokolli, kus kajastuvad ka mõõtmise käigus leitud puudused ning kus määratakse nende kõrvaldamise tähtaeg
Keskkonnaamet • Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. • KKA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. • Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 ja moodustati keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil • Keskkonnaameti sümbol on õis, milles on ühendatud maa, õhu, tule ja vee märgid. Nelja elemendi märk kannab endas mõtet maailmakorrast, mis püsib ürgsete elementide tasakaalul. Keskkonnaameti ülesanded • keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine; • planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine; • veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine;
annaabi.ee 
