Kõige enam väheneb päikesekiirgus täiesti liitunud puistus vanuses, mil aastane juurdekasv on suurim. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti suur suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile (võrade liitus, tihedus). Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt, kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtidest tuleva soojuse mõjul üles
väiksem. Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile. suvel on metsas keskmine temperatuur mõnevõrra madalam, talvel kõrgem. Kõige suuremat mõju avaldab varjutaluvatest puuliikidest koosnev kõrge liitusega puistu vanuses, kus juurdekasv on maksimaalne. Puistu vananedes mõju väheneb, sest siis puistu hõreneb. Metsa uuendamise seisukohalt on eriti oluline temperatuurireziim raiestikel ja metsalagendikel. Kui raiestiku või häilu
Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata omastatavat vett. CO2 -rikkam. Assimilatsioon suureneb tuule alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis Metsa mõju piirkonna veereziimile. kiiruseni 1,7 m/s (ca 6 km/h) (1km/h= ca 0,278 avaldavad Mets mõjutab tunduvalt mulda jõudvat m/s). Tuule mõju oleneb ka lehtede suurusest: mõju kiirgusbilansile. Kesksuvel on metsa all sademete hulka. Osa metsale langevaid sademeid mida suuremad on lehed, seda vähem mõjub neile temperatuur keskpäeval enamasti 5-7º C madalam, peetakse kinni puuvõrades, kust see aurustub õhu liikumine. öösel 2-4º C kõrgem kui metsata alal. tagasi atmosfääri. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel.
täiesti liitunud puistus vanuses, mil aastane juurdekasv on suurim. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile. Kesksuvel on metsa all temperatuur keskpäeval enamasti 5-7 kraadi madalam, öösel 2-4 kraadi kõrgem kui metsata alal. Kuu keskmised temperatuurid erinevad seetõttu vähe: suvel on metsas keskmine temperatuur mõnevõrra madalam, talvel kõrgem. Metsa mõju temperatuurile oleneb peale aasta- ja kellaaja veel puistu liitusest, koosseisust ja vanusest
seda suurem on ka puistu mõju kiirgusele. Kõige enam väheneb päikesekiirgus täiesti liitunud puistus vanuses, mil aastane juurdekasv on suurim. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile. Kesksuvel on metsa all temperatuur keskpäeval enamasti 5-7º C madalam, öösel 2-4º C kõrgem kui metsata alal. Kuu keskmised temperatuurid erinevad seetõttu vähe: suvel on metsas keskmine temperatuur mõnevõrra madalam, talvel kõrgem. Metsa mõju temperatuurile oleneb peale aasta- ja kellaaja veel puistu liitusest, koosseisust ja vanusest. Kõige suuremat mõju avaldab varjutaluvatest puuliikidest koosnev kõrge liitusega puistu vanuses, kus juurdekasv on maksimaalne. Puistu