Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiirgusbilansile" - 5 õppematerjali

Üldmetsakasvatus I osa mõisted
12
pdf

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

Kõige enam väheneb päikesekiirgus täiesti liitunud puistus vanuses, mil aastane juurdekasv on suurim. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti suur suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile (võrade liitus, tihedus). Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt, kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtidest tuleva soojuse mõjul üles

Kategooriata → Üldmetsakasvatus
55 allalaadimist
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

väiksem. Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile. suvel on metsas keskmine temperatuur mõnevõrra madalam, talvel kõrgem. Kõige suuremat mõju avaldab varjutaluvatest puuliikidest koosnev kõrge liitusega puistu vanuses, kus juurdekasv on maksimaalne. Puistu vananedes mõju väheneb, sest siis puistu hõreneb. Metsa uuendamise seisukohalt on eriti oluline temperatuurireziim raiestikel ja metsalagendikel. Kui raiestiku või häilu

Metsandus → Metsakasvatus
56 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata omastatavat vett. CO2 -rikkam. Assimilatsioon suureneb tuule alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis Metsa mõju piirkonna veereziimile. kiiruseni 1,7 m/s (ca 6 km/h) (1km/h= ca 0,278 avaldavad Mets mõjutab tunduvalt mulda jõudvat m/s). Tuule mõju oleneb ka lehtede suurusest: mõju kiirgusbilansile. Kesksuvel on metsa all sademete hulka. Osa metsale langevaid sademeid mida suuremad on lehed, seda vähem mõjub neile temperatuur keskpäeval enamasti 5-7º C madalam, peetakse kinni puuvõrades, kust see aurustub õhu liikumine. öösel 2-4º C kõrgem kui metsata alal. tagasi atmosfääri. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel.

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

täiesti  liitunud  puistus  vanuses,  mil  aastane  juurdekasv  on  suurim.  Metsas  on  temperatuuri  ööpäevane  ja  aastane  amplituud  tunduvalt  väiksem  kui  metsata  alal,  seega  mets  avaldab  temperatuuri  käigule  tasandavat  mõju.  Metsa  tasandav  mõju  temperatuurile  on  eriti  tugev suvel.  Suvel  on  metsas  temperatuur  madalam  kui  metsata  alal,  kusjuures  metsa mõju oleneb teguritest,  mis  avaldavad  mõju  kiirgusbilansile.  Kesksuvel  on  metsa  all  temperatuur  keskpäeval  enamasti  5-7  kraadi  madalam,  öösel  2-4  kraadi  kõrgem  kui  metsata  alal.  Kuu  keskmised  temperatuurid  erinevad  seetõttu  vähe:  suvel  on  metsas  keskmine  temperatuur  mõnevõrra  madalam,  talvel  kõrgem.  Metsa  mõju  temperatuurile  oleneb  peale  aasta-  ja  kellaaja  veel  puistu  liitusest,  koosseisust ja vanusest

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

seda suurem on ka puistu mõju kiirgusele. Kõige enam väheneb päikesekiirgus täiesti liitunud puistus vanuses, mil aastane juurdekasv on suurim. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal, kusjuures metsa mõju oleneb teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile. Kesksuvel on metsa all temperatuur keskpäeval enamasti 5-7º C madalam, öösel 2-4º C kõrgem kui metsata alal. Kuu keskmised temperatuurid erinevad seetõttu vähe: suvel on metsas keskmine temperatuur mõnevõrra madalam, talvel kõrgem. Metsa mõju temperatuurile oleneb peale aasta- ja kellaaja veel puistu liitusest, koosseisust ja vanusest. Kõige suuremat mõju avaldab varjutaluvatest puuliikidest koosnev kõrge liitusega puistu vanuses, kus juurdekasv on maksimaalne. Puistu

Metsandus → Eesti metsad
188 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun