joogi-automaadid külmkapp külmsahtlitekapp külmsüvendid ja vitriinid külmtöölaud jäämasin. Soojuslambid ja -kiirgurid SOOJUSLAMBID JA -KIIRGURID Soojuslampe ja kiirgureid kasutatakse ennekõike toitude serveerimisel: buffet- lauas või väljastusletis. Soojuslambid ja -kiirgurid Kuumsäilitusseadmed Kasutatakse restoranides väljastuslaudadena Kasutatakse iseteenindusliinides roogade kuumana säilitamisel
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1316 Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid[1], õliradiaatorid[2], konvektorid[3], küttekaablid[4], klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled[5]. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed
võrgupingele või muundatakse 330 V pinge alla 42 V kaitseväikepingeks. Temperatuuri reguleerimiseks raketises on termostaat ja aegrelee. Soojenduse võib sisse lülitada juba enne betoonimist et raketis oleks soe ja kõik olke sealt ära sulanud. Aga ei tohi liiga soojaks lasta minna. Infrapunakiirgussoojendus Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega. Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli ja elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatuslike pinnaga ja massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otseses või kaudse kiirgusena. Kaudse soojendus puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betoonile. Kiirgurid paigaltatakse sobivale kaugusele, mida lähemal seda soojem( nt kaugus objektist 500mm, objekti temp. 130°C). Otsese kiirgussoojenduse korral suunatakse kiirgus betooni pinnale, mis kaitstakse
24 12 3,46 9 3,00 8 2,83 8. Lülitasime kõik seadmed välja. 9.Graafikud 3 4 Arvutuslik ülesanne: 1.Leidsin arvutuslikult, milline on teoreetiline nurk väljatugevuse esimese miinimumi ja teise maksimumi jaoks ja võrdlesin seda katsete käigus saadud tulemusega. Võre kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtsin d = 12 cm. Eeldasin, et kiirgurid on sünfaassed ja signaal on võrdse amplituudiga. Kui allikad on sünfaassed, siis miinimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga min arcsin ( n - 0,5) d kus on lainepikkus [m] ja n on naturaalarv. Selleks, et leida esimest miinimumi, võtsin n = 1. Maksimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga
Samas faasis olevad signaalid 7. Milliseid antenne kasutatakse maketis? Kuidas näeb välja selliste antennide suunadiagramm? 8. Võreantenni eelised võrreldes üksikantennidega. 9. Võreantennide kasutusalad. 10. Joonistada kahe isotroopse kiirgaja suunadiagramm võrdse amplituudi ja faasi korral, erineva amplituudi ja faasi korral, erinevate faaside korral. 11. Valem lainepikkuste leidmiseks antud sageduse järgi. 12. Mis on võreantenni võretegur, mida ta näitab? Näitab kuidas kiirgurid teineteise suhtes asuvad ning millises omavahelises faasis kiirgavad. 13. Kuidas moodustub võreantenni suunadiagramm (ühe antenni suunadiagrammist lähtudes)? 14. Võreantenni põhiparameetrid. Suunategur, suunadiagramm, võretegur
Soojak kujutab endast ajutist, veekindlast vineerist, presendist või polümeerkilest telki, mis katab kogu ehitise või selle osa, kus paigaldatakse ja hoitakse betooni. Kasutusel on ripp- ja lamesoojakud, mis toetuvad ehitise püstitavatele seintele. Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendatavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega (vt Pilt 3). Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli või elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatusliku pinnaga ja Pilt 3. Infrapunakiirguriga betooni soojendamine. massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otsese või kaudse kiirgusena. Kaudse soojenduse puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betooni [4]. Isotermiline soojendamine kestab tavaliselt 8...12 h temperatuuril 70...90 °C. Infrapunaseid
Elektriküte Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid, õliradiaatorid, konvektorid, küttekaablid, klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed
elektronide ka optilise kiirguse, sealhulgas nähtava valguse kvandid – footonid. Informatsiooni töötlemiseks, edastamiseks ja kuvamiseks ning energia muun-damiseks kasutatavate optoelektronseadiste põhiliigid on järgmised: • optoelektroonilised kiirgusallikad ‒ pooljuhtseadised, mis muundavad elektri-energiat optiliseks kiirguseks, kusjuures kiirgusspekter võib olla nähtava või ka nähtamatu (infrapunase või ultravioletse) valguse alas; seesugused kiirgurid on valgusdiood ja laserdiood; • optoelektroonilised kiirgusvastuvõtjad ‒ pooljuhtseadised, mille elektrilisi omadusi mõjutab optiline kiirgus, näiteks fototakisti, fotodiood, fototransistor; kiirgusvastuvõtjate hulka kuulub ka mikrokiibina teostatud CCD-sensor. 13 Niisugust optoelektronseadist, mis koosneb kiirgusallikast ja sellega optiliselt si- destatud kiirgusvastuvõtjast, nimetatakse optroniks ehk optiliseks paariks [5].
· Ahi ehitatakse liiga väike, mistõttu tuleb tihedamini kütta ja küttekeha läheb liiga tuliseks. · Ei arvestata küttepuidu hoidmise kohaga. · Ei osata õigesti kütta. Tagajärjeks suurem küttekulu ning oht õnnetuste tekkimiseks. 4 1.2 Elektriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid [LISA 1; Pilt 4], õliradiaatorid [LISA 1; Pilt 5], konvektorid [LISA 1; Pilt 6], küttekaablid [LISA 1: Pilt 7], klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled [LISA 1; Pilt 8]. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust.
Kivikaitsepüstolid. Hermeetikute püstolid. Pintslid. 3.3. LIHVIMISVAHENDID. Käsiklotsid. Lihvimishöövlid. Ekstsentriline lihvmasin. Nurgalihvmasin. Vibratsioonlihvmasin. Lihvmasin korrosiooni eemaldamiseks. 3.4. PUURIMISSEADMED. 3.4. LÕIKERIISTAD. Paberi-, sablooni ja puhastusnoad. 3.5. SURUÕHUSEADMED. Suruõhu püstolid. Suruõhu kuivatusseadmed. Kompressorid. Vee- ja õlieemaldid. 3.6. KUIVATUSSEADMED. Kuivatamisele esitatavad nõuded. Kuumaõhu puhurid. UV- ja IR kiirgurid. 3.7. MUSTUSE- JA TOLMUIMURID. 3.8. LAHUSTI DESTILLEERIMISSEADMED. Hooldus ja kasutus. 3.9. PÜSTOLITE PESUSEADMED. Hooldus ja kasutus. 3.10. VÄRVIKAMBRID. Üldehitus, tööpõhimõte, hooldus ja kasutus. 3.11. VÄRVILABORID. Värvi segamise seadmed. Elektroonilised kaalud. Värvikaardid. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · maalritöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid; · erinevaid maalritööriistu ja seadmeid, nende hooldust; · kuivatamisele esitatavaid nõudeid;
annaabi.ee 
