arvuga, mis läbib mingit ruumipunkti ajaühikus. Suhe väljendub järgmiselt: Heinrich Rudolf Hertz Heinrich Rudolf Hertz oli saksa füüsik Esimene füüsik, kes tuli toime elektromagnetlainete tekitamisega, registreerimisega Elektromagnetlainete tekitamine Elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb kasutada avatud võnkeringi Elektromagnetlainete tekkimist nim ka nende kiirgumiseks Hertzi vibraator Hertzi vibraator. Kahe metallvarda kõrge pingega laadimisel tekib varraste otste vahele sädelahendus, sest vardad toimivad kondensaatori plaatidena. Säde aga tekitab EMlaine ja kui sinna suunata teine metallvarraste paar, siis tekkis ka seal varraste otste vahele säde, kuigi seal pinget muidu pole. Tänusõnad Täname tähelepanu eest!
Võnkering Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Üleminek Suletud võnkeringilt avatule Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud induktiivsusega L ja Mahtuvusega C. Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke. Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnet lained peegelduvad metallpindadelt. See tuleneb elektrivälja suutmatusest tungida elektrit juhtivasse kehasse. Elektromagnetlained difrageeruvad, interfeeruvad ja moodustavad seisulaineid samamoodi nagu helilained või lained kumminööris. Elektromagnetlained tekivad ja kaovad kindla energiaga portsjonite e kvantide kaupa. Elektromagnetvõnkumine võnkeringis Võnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori
12. Mis on omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. 13. Mille kohta käib Thompsoni valem? Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi. 14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 15. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 16. Kuidas on elektromagnetenergia seotud sagedusega? Elektromagnetlaine energia on võrdeline sageduse neljanda astmega. 17.Mis on antenn? Antenn on elektrijuhtide loodud süsteem, mis on elektromagnetlainete tekitamiseks või vastu võtmiseks. 18. Mis on valgus? Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on 380- 760nanomeetrit(nm.) 19. Miks kasutatakse valguse kirjeldamisel elektrivälja?
Punane 760...630 Oranz 630...600 Kollane 600...570 Roheline 570...520 Helesinine 520...470 Sinine 470...420 Violetne 420...380 7. Mis on valgusallikas? Mida tähendab valguse kiirgumine ja neeldumine? Valgusallikaks nimetatakse keha, kus mingi energialiik muundub valgusenergiaks. Valguse neeldumiseks nimetatakse valgusenergia muundumist mõneks teiseks energialiigiks. Optikas nimetatakse valguse tekkimist kiirgumiseks ja valguse kadumist neeldumiseks. 8. Mida ütleb Fermat printsiip? Valguse levimise teed saab leida looduses kehtiva printsiibi järgi, mis väidab, et valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. 9. Defineeri amplituud, hälve, periood, faas ja levimiskiirus? Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve Hälve - võnkumist iseloomustav suurus. See on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist kindlal ajahetkel t.
toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks on vaja kasutada avatud võnkeringi.Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke.Muutuvad väljad hakkavad lainena edasi levima. Elektromagnetlainete tekkimist nim ka kiirgumiseks. Avatud võnkeringina talitles Hertzi katsesade- vibraator.Selle kahte metallvarrast laadis ta kõrgepingeallika abil vastandmärgiliselt kui varraste vahelises pilus tekkis sädelahendus.Vardad toimisid kondensaatori plaatidena.Elektriväli varraste vahel muutus voolu läbiminekul järsult, see kutsus esile elektromagnetlaine. Laineteregistreerimiseks kasutas ta teist vibraatorit, mille varraste vahel tekkiv säde näitas võnkumise olemasolu ja laine päralejõudmist
teisel planeedil liikuma? Nihkevool 20. Kuidas nimetas Maxwell elektri- ja magnetnähtuste ühist alget? Elektromagnetväljaks 21. Milleks on Thomsoni valem vajalik,kirjuta ka valem? Tähised. T = 2 LC 22. Miks levib elektromagnetlaine ruumis? Magnetväli põhjustab mitte ainult laengukandjate vahetu liikumise(juhtivusvoolu) , vaid elektrivälja muutuse tühjas ruumis(nihkevoolu) 23. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 24. Millised kiirgused on elektromagnetlainete skaalal? Madalsageduslained , raadiolained, optiline kiirgus, röntgenikiirgus, gammakiirgus, 25. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Elektromagnetlaineid kasutatakse inimese teenistuses. Raadioside, mikrofon, valjuhääldi, televisioon , radar 26. Mis on kvant? Kvante võib vaadelda osakestena, mille energia on võrdeline sagedusega. 27
on väiksem aatomi mõõtmetest. Gammalainet pole enam millegagi võrrelda. Gammakiirgus tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. (optiline kiirgus kirjuta lahti õiges järjekorras) 9. Millised elusolendid tajuvad infravalgust, millised ultravalgust? Näiteks maod tajuvad hästi infravalgust, aga mesilased ultravalgust. 10.Mida kirjeldab optika? Optika ehk valgusõpetus kirjeldab valguse tekkimist, levimist ja kadumist. Optikas nimetatakse valguse tekkimist kiirgumiseks ja valguse kadumist neeldumiseks. Kiirgumine seisneb selles, et aineline objekt tekitab oma energia arvel täiendava väljaportsjoni ehk kvandi. Neeldumisel annab kvant oma energia ja impulsi mingile ainelisele objektile ära ning haihtub ise olematusse. Ehk siis selleks, et valgus tekiks, peab olema keha, mis sel moel muudab teisi energialiike valguseks. Sellist keha nimetatakse valgusallikaks. 11.Kuidas valgus levib?(ühtlases ja mitteühtlases, Fermat printsiip)
muutus kutsub (elektromagnetilise induktsiooni teel) esile elektrivälja naaberpunktis. Igasugune elektri- või magnetvälja muutus liigub edasi elektromagnetlainena. Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. Nad on ka risti laine levimissuunaga. Seda kõike arvestades saame elektromagnetlaine tervikliku mudeli, mis vasakult paremale leviva laine jaoks on esitatud joonisel . Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnetlainete leviku kirjeldamisel kasutatakse nende sagedust f (ajaühikus toimuvate võngete arvu) või lainepikkust (naaber-laineharjade vahekaugust). Laine levib ühe perioodi jooksul ühe lainepikkuse võrra edasi. Kiiruse valemist tuleneb seos s 1 v= = = = f , t T T mille kohaselt laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis.
Kiirest ülepõlev aga haarab suuremaid alasid ja on seetõttu ohtlikum. Ladvatuli Ladvatuli esineb harvemini, 5%-l metsapõlengutest. Metsatulekahjudest on see laastvaim, sest võib levida kiiresti suurele maa-alale, on ohtlik kustutajatele ja hävitab metsa Ladvatuli ei levi harvikutes ja liiga tihedates metsades. Kõige suurem on ladvatule oht 70- 80%-lise täiuse korral. Ladvatuli levib alati koos pinnatulega. Puude võrades on soojuse kiirgumiseks nii soodsad võimalused, et pinnatulelt toetust saamata suudab ladvatuli liikuda ainult sadakond meetrit, seejärel peatub. Maatuli Maatuli tekib pinna- või ladvatule tulemusel kohas, kus pinnaseks on kuiv turvas või paks kõdukiht. Vahel harva võib tekkida ka valveta lõkkest, ilma et oleks seotud eelmistega. Varakevadel ja peale pikki vihmaperioode maatule ohtu ei ole. Kord juba turbasse tunginud tuli võib ka suured vihmasajud üle elada ja talve vastu pidada kustudes alles kevadiste
Muutused on küllalt väikesed, ca 1 2 %. Näiteks H2O korral on 400 nm juures n = 1,342 , aga 700 nm juures 1,330. Miks oleneb murdumisnäitaja lainepikkusest? Vastuse saab kõige lihtsamalt dispersiooni elektronteooriast, mida me siiski ei hakka siinkohal esitama.. Nähtuse olemust saab seletada ka lihtsamalt, kasutades valguse aines levimise mudelit. Valguse kiirus aines oleneb ajast, mis kulub valguse neeldumiseks ja kiirgumiseks aatomeis. See on nö. "peatuseks" kulunud aeg. Mida lähemal elektroni omavõnke sagedusele on valguslaine sagedus, seda suurema amplituudiga pannakse elektron aatomis sooritama sundvõnkeid. Selle tekitamine ja lõppemine võtavad üha rohkem aega. See tähendab "peatuste" pikenemist ehk levimiskiiruse v vähenemist, järelikult absoluutse murdumisnäitaja suurenemist (n = c/v). Kuna enamikul läbipaistvatel ainetel on elektronide omavõnkesagedused ultravalguse
annaabi.ee 
