püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust. Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. 3 Stressirohked elusündmused on sageli psüühiliste haiguste ilmnemise kiirendajateks. Ühe levinuma psüühikahäire - depressiooni põhitunnusteks on: · rõhutud meeleolu, · isutus, · unetus, · aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused), · jõuetus ja abitustunne, · alaväärsus, · süütunne, · kehv keskendumisvõime · ja enesetapumõtted. Depressioon on tuhande näoga haigus, millel puudub üks ja kindel sümptom, et haigust ära tunda
mis osaleb aminohapete lülitumises sünteesitavatesse polüpeptiidahelasse • tRNA – transfer RNA; transpordi RNA – asub raku tsütoplasmas; funktsiooniks on aminohapete transport ribosoomidele ja osavõtt nende lülitumisest sünteesitavatesse polüpeptiidahelatesse RNA kopeerib DNA informatsiooni ja kannab selle tuumast välja ja teda leidub kõikides raku osades. ENSÜÜMID ehk FERMENDID Kiirendajateks on spetsiifilised bioloogilised katalüsaatorid – biokataüsaatorid – ensüümid. Keemiliselt kuuluvad ensüümid valkude hulka. Omadused ◦ Valguliste biokatalüsaatoritena on ensüümidel nii valkude kui ka katalüsaatorite üldomadused. ◦ Ensüüm kui valk on kõrgmolekulaarne ühend,hüdrofiilne amfoteerne polüelektrolüüt, denatureeriv, kristalliseeruv ◦ Ensüüm kui katalüsaator ei muuda reaktsiooni suunda, katalüüüsib
DNA-diagnostika), haiguse genotüüpsuse (homosügootsus, heterosügootsus) kindlakstegemiseks, haiguse täpse põhjuse kindlakstegemiseks (nt. fenüülketonuuria võib olla põhjustatud erinevatest geneetilistest põhjustest), kohtumeditsiinilistes uuringutes . E N S Ü Ü M I D ehk F E R M E N D I D Iga organism koosneb suurest hulgast aatomitest ja molekulidest, mis on vastastikustes reaktsioonides. Kehatemperatuuril kulgevad need reaktsioonid küllalt kiiresti. Kiirendajateks on spetsiifilised bioloogilised katalüsaatorid biokataüsaatorid ensüümid. Keemiliselt kuuluvad ensüümid valkude hulka. Paljud haigused on põhjustatud ensüümide aktiivsuse langusest, aga mingi ensüümi sünteesi häire võib viia isegi organismi hukkumiseni. (Näiteks: kui lapsel on puudus ensüümist, mis muudab galaktoosi glükoosiks, siis tekib galaktoseemia galaktoosi mürgistus ja laps sureb esimestel elukuudel.)
Negatiivne stress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi. (mastery.ee 27.01.2017) Stressirohked sündmused on sageli psüühiliste haiguste kiirendajateks. Üks levinumaid nendest on depressioon, mille sümptomiteks on: rõhutud meeleolu, isutus, unetus, aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused), jõuetus- ja abitustunne, alaväärsus, süütunne, kehv keskendumisvõime, enesetapumõtted. Palju tõsisem on lugu püsivate ja süvenevate depressioonidega, mis ilmnevad pikaaegse masenduse kujul. (raulpage.org 27.01.2017) 5 2. KOOLISTRESS
Termin oli kasutusel juba paarkümmend aastat varem (vita – elu, eluvalk). Vitamiinid jagunevad kahte suurde rühma. Need on veeslahustuvad ja rasvlahustuvad. Veeslahustuvad on kõik b-grupi vitamiinid, c-vitamiin. Rasvlahustuvad on a-, d-, e- ja k- vitamiinid. Vitamiinid on organismi elutegevuseks vajalikud ained, mis osalevad mitmesugustes kudede kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides, neid võidakse nim ka katalüsaatoriteks (kiirendajateks). Vitamiinide avastamise ajalugu saab alguse 19.saj lõpukümnenditest. Termini-vitamiinid-võttis kasutusele poola teadlane Funk. Vitamiin tõlkes on ´´eluvalk´´. Vitamiinid jaotatakse 2 rühma: 1)rasvlahustuvad- sinna kuuluvad A,D,E ja K vitamiinid ja 2)vees lahustuvad- B rühma vitamiinid ja vitamiin C. Vitamiinide puudul tekkivad häireid jagatakse ka kahte rühma. Need on hüpovitaminoosid ja a-vitaminoosid. Hüpovitaminoos on põhjustatud osalisest vitamiinide puudusest. Ei ole
annaabi.ee 
