Okasnahksed Rasmus Sajale 8.c Tunnused • Selgrootud • Elavad mere põhjas (on leitud meripurasid üle 10km sügavuselt) • Saavad elada ainult soolases vees • Enamus täiskasvanuid on kiirelise sümmeetriaga • Neil on 4-5 kehaosa, mis saavad alguse keskelt • Nad on kaetud õhukese nahaga • Paljudel on keha peal lubjast köbrukesed või okkad • Paljud on lahksugulised • Neil on koed ja organid • Neid loetakse selgroogsetega lähedamaks kui selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge
Osadel, nt ussidel on pehme naha all kehavedelik. Neil võib olla, kas suletud või avatud vereringe. Suletud vereringe puhul pumbab süda verd vaid soontesse ning on pideva rõhu all. Avatud vereringe korral pumpab süda vere mööda lühikesi sooni ka organite vahelistesse õõnsustesse. Paljud selgrootud elavad veekeskkonnas. 3. Võrdle kaht loomade kehaosade paigutuse sümmeertia tüüpi. Erinevused Sarnasused Kiirelise sümmeetria puhul Mõlemal juhul tekivad omavahel saab jaotada looma mitme telje samasugused osad. abil mitmeks samasuguseks osaks, kahekülgse sümmeetria puhul ühe telje abil kaheks identseks osaks. 4. Missugused toesetüübid esinevad selgrootutel? Kitiinist või sarvainest kest, nt vähilistel ja tigudel. Kehavedelik pehme naha all, ussidel Kõvast ainest osakesed keha sees, käsnadel 5. Võrdle suletud ja avatud vereringet.
38. Miks on elurikkus tähtis? 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta? 36 Õpiku ülesanded 38 Lisa 42 --- 4 Peatükk 20. Selgrootute tunnused. Käsnad Ülesanne 1. Millised on selgroogsete ja selgrootute sarnased ja millised erinevad tunnused? Kirjuta iga tunnuse number tabelisse õigesse kohta. 1. sisemine toes, 2. väline või sisemine toes, 3. selgroog, 4. pole selgroogu, 5. lihtne närvisüsteem, 6. keerukam närvisüsteem, 7. kõigil aju, 8. toituvad, 9. enamikul keha kiirelise või kahekülgse sümmeetriaga, 10. keha kahekülgselt sümmeetriline, 11. keha koosneb rakkudest, 12. vereringe avatud või suletud, 13. vereringe suletud, 14. paljunevad suguliselt, 15. hingavad. Tunnused Selgrootud Selgroogsed Erinevad Sarnased Ülesanne 2. 2.1. Kirjuta iga looma (a-f) juurde, kas tal on kiirelise (ki) või kahekülgse (ka) sümmeetriaga keha. a) Käsn, b) Putukas, c) Meriroos, d) Vähk, e) Merisiilik, f) Ämblik. 2.2
varuaineid ja millega paljuneb isasõis- õis, milles on tolmukad ja emakat pole emasõis- õis, milles on üks või mitu emakat, tolmukad aga puuduvad õisik- õite kogum idanemine- idu (loote) arenema hakkamine idu-ehk loode- uue taime alge seemnes (koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ja ühest või kahest idulehest) mükoriisa- ehk seenjuur- sümbioos seene ja taimejuurte vahel võsu- taime maapealne osa kiirelise sümmeetriaga õis- keha kaheks ühesuguseks pooleks jagamiseks saab sümmeetriatelje läbi keha keskpunkti tõmmata mitmest suunast kahekülgse sümmeetriaga õis- keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil V. LOOMARIIK - SELGROOTUD 1. Võrrelge selgrootuid ja selgroogseid loomi. Kokkuvõtvalt: Selgroogsed Selgrootud
sees, sidekoest. Tsöloom tekib lootel ürgsoolest, kolme paari soppidena. Kahekülgsetel vormidel on kesknärvisüsteem seljapoolel. Trohhofoori tüüpi vastset pole kunagi. Näide: keelikloomad (Chordata), sealhulgas selgroogsed; poolkeelikloomad (Hemichordata). 71. Okasnahksed (Echinodermata): tähtsamad ehituse iseärasused, tähtsamad klassid Ehitus: Pärineb kahekülgseist esivanemaist, kes on varakult läinud üle kinnitunud eluviisile ja omandanud taas kiirelise sümmeetria. See sümmeetria on enamasti viiekiireline. Pikitelje ühes otsas, suuküljel (oraalsel küljel) on suu; suuvastasele (aboraalsele) küljele võib kinnituda vars, aga tavaliselt asub sääl pärak. Kehaseina sidekoe (epidermise ja lihaskihi vahel) rakkudevahelisel ainel on võime hetkeliselt polümeriseeruda ja kõvaks muutuda, või siis taas väga pehmeks. Lubiskelett tekib kehaseina sees. Klassid: Klass meriliiliad (Crinoidea) Klass meritähed (Asteroidea)
saab loote arenedes hiljem pärak, kuna suu tekib gastrula teise otsa. Loote lõigustumine on ikka radiaalne. Skelett (toes), kui olemas, tekib keha sees, sidekoest. Tsöloom tekib lootel ürgsoolest, kolme paari soppidena. Kahekülgsetel vormidel on kesknärvisüsteem seljapoolel. Trohhofoori tüüpi vastset pole kunagi. Teissuused on nt. keelikloomad (Chordata), sealhulgas selgroogsed; poolkeelikloomad (Hemichordata); ja taas kiirelise sümmeetria omandanud okasnahksed (Echinodermata). 71. Teissuused loomad, esivanemad kahekülgsed, kiireline sümmeetria, enamasti 5 kiireline, ühel pool suu, teisel pool vastas pärak või kinnitumis vars.Enamus elavad vabalt. Kehaseina sidekoe rakkudevaheline aine on võimeline hetkega kõvaks muutuma ja siis jälle pehmeks.lubiskelett kehaseina sees. Okkad võivad ulatuda üle kogu keha pinna. Hiljusesüsteem ainulaadne. Meeleelundid kehas hajutatud, sooltoru looklev, suu keha all,
koe rakud võivad muutuda teiseks koeks. Moone vastsest täiskasvanuks on käsnadel vastupidine muile hulkrakseile. Teistel jääb vastse ripsmeline välimine epiteel (ektoderm) pinnale ja sooltoru tekib looma sees. Käsnadel keerab välimine, viburiga rakkude kiht end sissepoole ja hakkab toitu seedima. Käsnade keha kihid ei ole teiste loomade lootelehtedega homoloogilised. 93. Ainuõõssed ( Coelenterata ): põhilised eluvormid, sümmeetria, keha kihid. Algselt kiirelise sümmeetriaga on tänapäeval ainuõõssed (Coelenterata), keda varem loeti üheks hõimkonnaks; praegu jagatakse neid enamasti kaheks eri hõimkonnaks: kõrveraksed (Cnidaria) ja kleepraksed ehk kammloomad (Ctenophora). Mõlemail koosneb keha põhimõtteliselt kahest epiteelikihist: välimine on kehasein, sisemine vooderdab seedeõõnt, mis võib täita muidki ülesandeid (sigimine, kulgemine). Suu on, aga eraldi pärakut pole. Kahe epiteelikihi vahel võib olla rakkudevahelisest
annaabi.ee 
