Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valmivad (korgistuvad), et talveperiood edukalt üle elada. (Kivistik, 2014). VIINAPUUD KODUAIAS ILU- JA MARJATAIMENA Ilutaimedeks, millelt ühtlasi oma tarbeks ka marju saab, on soovitatav istutada kauni lehestikuga külma- ja haiguskindlaid sorte, nagu sort `Zilga'. Kiirekasvulise liaanina saab viinapuud kasutada päikesepaistelistes kasvukohtades ka inetute müüride ja seinte varjamiseks (Kivistik, 2006). Kasvukoht. Koduaias kasvatamiseks sobib viinapuudele kõige paremini hoone lõunapoolne seinaäär, mis on kogu päeva päikesele avatud. Eriti head on kiviseinad ja -müürid, mis koguvad endasse päeva jooksul päikesesoojust. Sobivad ka hoonete edela-, 2
poolesentimeetrise läbimõõduga viljad. Seega võiks lõhnava kuslapuu äratundmise hõlbustamiseks kasutada tunnussõnu "kraed ja kaelakeed". Lõhnava kuslapuu õied on tugevalt lõhnavad, valkjasroosad, sisaldades veidi ka kollast. Kuigi liik on poolvarjutaluv, õitseb ta paremini päikesepaistel. Õitsemine algab, olenevalt aastast mai lõpul ning kestab juunikuu keskpaigani. Liik on suhteliselt külmakindel, kuid kannatas näiteks 2002/03 talvel siiski tugevalt. Kiirekasvulise liigina aga taastub 1...2 aasta jooksul. Oma visuaalse tugevuse (loe: õrnuse, hapruse) poolest sobib pigem koduaeda kui suurelamute juurde. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 5) Lonicera periclymenum - väätiv kuslapuu Väga sarnane eelmise liigiga. Eristamistunnuseks on, et ei moodusta "kraesid", lehed on palju lineaalsemad ning vähem sinised. Õied on kollakasvalged, väljastpoolt punased. Erinevalt lõhnavast kuslapuust õitseb suve teisel poolel, sageli kuni sügiseni
Euroopa mägedes levinud alamliik P. abies ssp. abies. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast (2005). Kuusk on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes, ent tavaliselt kasvab segapuistus arukase, haava ja männiga. Puhtkuusik on tekkinud kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Kuusikute osakaal peaks lähiaastatel aeglaselt suurenema, kuna pea pooled viimase poolsajandi metsakultuuridest on olnud kuused. Kiirekasvulise puuliigina võib kuuse aastane kõrguse juurdekasv ulatuda viljakamatel kasvukohatüüpidel ühe meetrini, saavutades maksimumi 1525 (35) aasta vanuselt. Eesti kõrgeimad kuused kasvavad Järvseljal kvartalil 224, lamedal kirdeedela-suunalisel seljakul. See on vana jänesekapsakuusik, kus kõige vanemate kuuskede iga ületab 200 aasta piiri ning kõrgus 44 meetri (praegu (2007.a.) on kõrgeima puu kõrguseks mõõdetud 44,1 m, olles ühtlasi Eesti kõrgeim puu. Siinne kõrgeim kuusk
madalamate pinnakattetaimedega (Johanson, Palmstierna 2006). 10.2 Hooldusvõtted Liik on mullastiku suhtes vähenõudlik ning talub ka põuda ja linnatingimusi (Roht 2007). Samas on soovitatav vältida liigniiskust ning valida hea drenaažiga päikeseliseid kasvukohti (Fine Gardening Magazine veebileht 2016). Eesti tingimustes võib liik olla veidi külmatundlik ning vajab põhja- ja idatuulest kaitstud kasvukohta (Roht 2007). Tegemist on väga kiirekasvulise taimega, mille aastased taimed võivad olla üle meetri kõrged (Laas 1987). Parim aeg tagasilõikamiseks on varakevad (veebruar-märts) enne lehtede ilmumist. Sel ajal on taimed puhkeolekus, mis tagab hiljem parema tagasikasvu. Noored taimed peavad enne tagasilõikamise alustamist olema vähemalt 1-2 aastased. Tagasilõikamine peaks toimuma regulaarselt (kord aastas või iga paari aasta järel). Tagasi lõigatakse 60-90 cm või 5-7,5 cm,
koos kivide ja madalamate pinnakattetaimedega. Hooldus Liik on mullastiku suhtes vähenõudlik ning talub ka põuda ja linnatingimusi. Samas on soovitatav vältida liigniiskust ning valida hea drenaažiga päikeseliseid kasvukohti. Eesti 57 tingimustes võib liik olla veidi külmatundlik ning vajab põhja- ja idatuulest kaitstud kasvukohta. Tegemist on väga kiirekasvulise taimega, mille aastased taimed võivad olla üle meetri kõrged. Parim aeg tagasilõikamiseks on varakevad (veebruar-märts) enne lehtede ilmumist. Sel ajal on taimed puhkeolekus, mis tagab hiljem parema tagasikasvu. Noored taimed peavad enne tagasilõikamise alustamist olema vähemalt 1-2 aastased. Tagasilõikamine peaks toimuma regulaarselt (kord aastas või iga paari aasta järel). Tagasi lõigatakse 60-90 cm või 5-7,5 cm, olenevalt soovitavast tulemusest.
puud on enamasti 120-150 aastased. Samas soovituslik külvinorm 2-3 kg/ha). Paljuneb seovad õhulämmastikku. seetõttu on lepad aga väga pikaealine 2000-(4000) a. peamiselt seemnetest, noored puud võivad tuntud mullaparandajad. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid anda ka kännuvõsu. Suures osas just tänu Kiirekasvulise, kuid lühiealised. huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, rikkalikule seemnekandvusele ja seemnete Puit pehme, esineb ainult maltspuit, värvuselt kasvab edukalt teiste liikide turbe all. heale idanevusele on arukask tuntud valge, õhu käes muutub Eestis kasvavatest puuliikidest kõige vitaalse pioneerliigina. pruunikaspunaseks.
annaabi.ee 
