....... võimsatest plahvatustest. Päikese laigud ja plahvatused põhjustavad Maal magnettorme, virmalisi ja raadiohäireid, mis avaldavad mõju ka elusloodusele. Et Päikese mõju Maale leevendada on Maal mitu kaitsekilpi. Päike kiirgab maailmaruumi tohutul hulgal energiat, kuid enamik sellest hajub ,,kasutult". Planeetidele langeb sellest vaid umbes sajamiljondik, Maale sellest omakorda vaid kümnendik. Astrofüüsikute hinnangute järgi on Päike ühtlaselt kiiranud juba 5 miljardit aastat ja kiirgab veel umbes sama kaua. Päikeseenergia allikaks on termotuumaprotsessid. Päikesel on tohutud temperatuurid ning selle pinnal aurustuks silmapilkselt iga keeruline element. 18. Tähtede ehitus Tähed on kõik väikesed Päiksed, lihtsalt Päike on planeetidele kõige lähemal. Seega on tähed sama ehitusega mis Päike. Tähed on gaasilise pinnaga. Tähti ümbritseb fatosfäär, mis on õhuke kiht
õnnestunud vaadelda. Polaarmütsikesed võivad koosneda jääst, sest temperatuur on seal allpool vee külmumispunkti. Väga huvitavaid tulemusi on andnud Maa vaatlemine raadioteleskoopidega. Meeterlainetes (ultralühilained) on Maa Päikese järel kõige võimsam kiirgaja Päikesesüsteemis! Raadiokiirguse tugevus sõltub suuresti sellest, milline planeedi osa on parasjagu Marsi poole suunatud. Maa raadiokiirgus on aja jooksul tugevnenud, kusjuures 40-50 aastat tagasi ei kiiranud ta selles lainealas praktiliselt üldse. Maal on üks kaaslane, mis läbimõõdult on temast vaid neli korda väiksem. Kui võrrelda planeediga, mille ümber ta tiirleb, siis on ta suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis (kui mitte arvestada paari Pluuto- Charon). Teleskoobiga võib Maa kaaslase pinnal näha tumedaid laike. Nende jälgimise põhjal on leitud, et kaaslase pöörlemisperiood ja tiirlemisperiood on võrdsed, seetõttu on ta Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega
`' (Mary ja John Gribbin 1997:125). `' Päikese energia on pärit vesiniku aatomite muundumistest heeliumi aatomiteks. Iga kord, kui see toimub, muutub väike ports ainet energiaks. Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike muutub iga sekundiga selle võrra kergemaks. Kuid Päike on nii suur ja temas on nii palju vesinikku, et kuigi ta on kiiranud energiat samas tempos juba miljoneid aastaid, pole ta selle ajaga suurt muutunud `' (Mary ja John Gribbin 1997:71). `' Päike ja Maa pole mitte alati eksisteerinud. Nad on sündinud umbes 5 miljardit aastat tagasi, kui gaasi- ja tolmupilv kosmoses kokku tõmbus `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Samal ajal kui pilv kokku vajus, ta pöörles veidi. Kui pilve tsenter oli kokku vajunud ja moodustanud Päikese, pöörlemine kiirenes `' (Mary ja John Gribbin 1997:72).
eraldumisel. : XA _> He4 + YA-4 Tuuma massiarv A väheneb 4 suhtelise massiühiku vôrra ja järjekorra number väheneb 2 vôrra, s. t. tekib uue elemendi tuum, mis on Mendelejevi tabelis kaks kohta eespool. : XA _> eo + YA Uus element nihkub ühe koha vôrra edasi, massiarv ei muutu. : Elemendi olemus ei muutu, komponent vôtab kaasa ülearuse energia. 251. Igal radioaktiivsel elemendil on oma kindel ajavahemik, mille möödudes pooled tema aatomitest on ära kiiranud ( poolestusaeg - T ). N = N0 . 2-t / T ; N0 / N = 2t / T , kus t - möödunud aeg N0 - esialgsete 1 radioaktiivsete aatomite arv N - lôpuks järele jäänud radioaktiivsete aatomite arv. 252. Isotoobid on sellised elemendid, millede aatomituumad sisaldavad vôrdse arvu prootoneid, kuid neutronite arv ja järelikult ka massiarv on erinev. Neil on ühesugused keemilised, kuid erinevad füüsikalised
Advektiivne öökülm saabub peaaegu alati tugevate või mõõdukate põhjakaarte tuultega. Sel juhul tekib tugevam öökülm tuulele enam avatud kohtades, kuna tuulest varjatud kohtades on tunduvalt soojem. Tihti on advektiivse öökülma ajal maapinnal ja taimestikus temperatuur kõrgem kui vabas õhus nende kohal. Kui aga ülekaalus on radiatsioonilise öökülma elemendid, siis on tuule mõju otse vastupidine. Öösisel soojuse väljakiirgamisel jahtuvad kõige rohkem soojust kiiranud pinnad ja õhk päris nende lähedal. Mida kõrgemale sellest kihist, seda soojem on õhk. Tuule mõjul segunevad need erineva temperatuuriga õhukihid ja temperatuur ühtlustub. See aga tõstab temperatuuri ja vähendab öökülma ohtu maapinna lähedal ja taimestikus. - Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse
tasandit näeme me selgesti. Selgub, et üldjoontes jaotuvad galaktikad maailmaruumis ühtlaselt, kuigi kohati on neid tihedamalt, kohati hõredamalt. Kuigi Universum paistab olevat ruumis kõikjal ühesugune, muutub ta kindlasti ajas. Seda 20. sajandi algusaastateni ei taibatud. Tolle ajani arvati, et Universum aja jooksul oluliselt ei muutu. Ta võinuks olemas olla lõpmata pikka aega, kuid sellest oleksid juhtunud absurdsed järeldused. Kui tähed oleksid kiiranud lõpmata kaua, pidanuksid nad kuumutama Universumi nende endi temperatuurini. Isegi öösel peaks taevas sel juhul olema sama hele kui Päike, sest igas vaatesuunas peaks silm tabama mõnda tähte või tolmupilve, mis on kuumenenud Joon. 3. 2 tähtede hõõgeni (joon. 3.2). Kui Universum oleks staatiline ja igas suunas lõpmatu, siis lõpeks iga
seda tasandit näeme me selgesti. Selgub, et üldjoontes jaotuvad galaktikad maailmaruumis ühtlaselt, kuigi kohati on neid tihedamalt, kohati hõredamalt. Kuigi Universum paistab olevat ruumis kõikjal ühesugune, muutub ta kindlasti ajas. Seda 20. sajandi algusaastateni ei taibatud. Tolle ajani arvati, et Universum aja jooksul oluliselt ei muutu. Ta võinuks olemas olla lõpmata pikka aega, kuid sellest oleksid juhtunud absurdsed järeldused. Kui tähed oleksid kiiranud lõpmata kaua, pidanuksid nad kuumutama Universumi nende endi temperatuurini. Isegi öösel peaks taevas sel juhul olema sama hele kui Päike, sest igas vaatesuunas peaks silm tabama mõnda tähte või tolmupilve, mis on kuumenenud Joon. 3. 2 tähtede hõõgeni (joon. 3.2). Kui Universum oleks staatiline ja
annaabi.ee 
