riigiasutused ja nende hallatavad asutused (ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, maavalitsused); kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (valla- ja linnavalitsused); avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank, ülikoolid); avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid); avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts). Kui õiguskantsler leiab, et avalikke ülesandeid täitva asutuse tegevus ei ole õiguspärane, 2 esitab ta asutusele seisukoha, kuidas on asutus isiku õigusi rikkunud, ning teeb vajadusel asutusele soovituse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks või ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks. 3)Eestis loodi lasteombudsman 19. märtsil 2011. aastal, kui õiguskantslerile pandi lapse
Eestis) Tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke lube väljastab Tervishoiuamet. Esmatasandi arstiabi andmise ja järelvalve eest vastutab maavanem.Tervishoiutöötajad peavad ennast kandma Tervishoiuameti poolt hallatavasse registrisse. Tervishoiu inimressursi planeerimisel arvestatakse tööjõu liikuvust, vananemist ning väljaspool tervishoiusektorit töötamist. Sotsiaalministeerium reguleerib perearstide üldarvu (lähtub elanike arvust ja asustustihedusest). Kiirabiteenust osutavate töötajate arvu reguleerib Tervishoiuamet. Arste on Eestis samal tasemel kui EU-s, õdesid aga ei jätku. Tervishoiutöötajate hulka reguleeritakse riikliku koolitustellimusega. Näiteks peaks õdede koolitustellimus olema 600 õde igal aastal, eeldusel, et pooled lõpetavad. Oluline on vähendada õdede väljalangevust koolist. Probleemiks on arstide ja õdede töötamine väljaspool tervishoiusüsteemi, see on suurem probleem kui tervishoiutöötajate migratsioon.
Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi: *riigiasutused ja nende hallatavad asutused (ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, maavalitsused); *kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (valla- ja linnavalitsused); *avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank, ülikoolid); *avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid); *avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts). MENETLUS: igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Avaldaja peab esitama avalduses põhjendused, milles ta näeb õigustloova akti vastuolu põhiseaduse ja seadusega. Õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui avaldusealuses asjas on jõustunud kohtuotsus või juba toimub samaaegne põhiseadusliku järelevalve kohtumenetlus.
riigiasutused ja nende hallatavad asutused (ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, maavalitsused); kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (valla- ja linnavalitsused); avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank, ülikoolid); avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid); avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts). Laste ja noorte õigused ehk lasteombudsman Lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesanded. Lasteombudsman kaitseb laste õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Lasteombudsmani ülesanded on: seista selle eest, et kõik inimesed austaksid laste õigusi ning lähtuksid lapse parimatest huvidest; lahendada lapse õigusi puudutavaid avaldusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega;
ujulapileteid, korraldades tasulisi kursusi jne. Sama käib ühistranspordi, vee-ettevõtjate, energiamüüjate, jäätmevedajate jt kohta.16 Ka tervishoiuteenused on korraldatud eraõiguse baasil. Arsti ja patsiendi vahel sõlmitakse tsiviilleping (VÕS § 758 jj), sellest tulenevad vaidlused ravi kvaliteedi või delikaatsete isikuandmete avaldamise üle alluvad tsiviilkohtutele. Eraõiguslikus vormis osutatakse koguni kiirabiteenust, sõltumata sellest, kas see sünnib riigi või omavalitsusüksuse päästeasutuse kaudu või erafirma poolt. Kiirabi õigused ja kohustused on mõlemal juhul samad, seejuures puuduvad kiirabil võimuvolitused jõu kasutamise vajaduse korral tuleb kutsuda politsei. Samas joobeseisundi tuvastamine tervishoiuasutuse poolt ei ole enam pelgalt raviteenuse osutamine, vaid haldussunni kohaldamine avalik-õiguslikus vormis.17
annaabi.ee 
