e). Break bulk (cargo) – generaalkaup (-last), üldkaup (-last). Sega last mis ei ole suurtes kaubaühikutes. f). DWAT (Deadweight all told) - väljendab kaubakogust, mida laev saab laadida, kaasa arvatud varud, määrdeained ja kütused. Muutumatu suurus. DWCC (Deadweight cargo capacity) - laeva netomassitonnaaž väljendab ainult seda, kui palju puhast lasti saab laadida. Muutuv suurus g). Depth, draft, draught – laeva süvis, Sügavuse mõõde, milles laev on vee all. Veepinna kaugus kiilujoonest. h). N.A.A.B.S.A – mitte alati ujuvil, kuid ohutult põhjal (lühend) i). Stowage factor - stoovimistegur
Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. B - teoreetiline või arvutuslik laius KVL tasapinnas (või laeva kõige laiemas kohas) laevakere paksust arvestamata s.o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, Tv + Ta TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, TM = 2 Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi.
Teoreetilisel joonisel on laevakere lõiked kolmes ristprojektsioonis: pikilõiked (baatoksid), põiklõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). T.jle kantakse ka täävid, parda ja killujoon, umbreeling ja parrasteni ulatuvad tekiehitised. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad Joonise kõverad: mahuline veeväljasurve, kaaluline veeväljasurve, veeliini pindala raskuskeskme abtsiss, mahukeskuse B kaugus miidlist , Mahukeskuse B kaugus kiilujoonest, veeliini täitlustegur, miidli täitustegur, tonne süvise kohta ja blokktegur. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välisplaadistuse paksust jne. Näiteks tema abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva rumala. Tj abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid nagu veeluse osa raskuskesme asend, täitlustegurid. 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus
läbib sama ahtertäävil, kuis sagedamini läbib rooli pöörlemistelge, kusjuures pole arvestatud täävide ja välispladistuse paksust. Laius B B - teoreetiline või arvutuslik laius KVL tasapinnas (või laeva kõige laiemas kohas) laevakere paksust arvestamata s.o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis.
sama ahtertäävil, kuis sagedamini läbib rooli pöörlemistelge, kusjuures pole arvestatud täävide ja välispladistuse paksust. Laius B B - teoreetiline või arvutuslik laius KVL tasapinnas (või laeva kõige laiemas kohas) laevakere paksust arvestamata s.o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis.
läbib sama ahtertäävil, kuis sagedamini läbib rooli pöörlemistelge, kusjuures pole arvestatud täävide ja välispladistuse paksust. Laius B B - teoreetiline või arvutuslik laius KVL tasapinnas (või laeva kõige laiemas kohas) laevakere paksust arvestamata s.o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis.
annaabi.ee 
