Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund, nt Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. 2. Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause, nt Ühel päeval -- mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud -- avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees -- kuidas ta nimi ongi? -- paistab päris tubli olevat. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele, nt Kui Ants rääkis isamaa-armastusest -- ja seda tegi ta väga sagedasti --, siis mõtles ta ikka oma
sellega grammatiliselt seotud. Kiilu välja jättes ei muutu lause tähendus ega vorm. Kiiluga väljendatakse tundeid, suhtumist või lisatakse kommentaare. Seal ta, uskumatu küll, tõesti on. Peeter on haige (no tore on). Kiilu kirjavahemärgid: o komad lühemate kiilude puhul, mida ei taheta eriti esile tõsta Te olete kena inimene, aga, vabandage väljendust, pisut põmmpea. o mõttekriipsud pikemate kiilude puhul, eriti kui kiillauses on koma või ta on küsi- või hüüdlause See mees kuidas ta nimi oligi? on tõeliselt kuulus. o sulud seletavate ja täiendavate märkuste puhul, nagu hääldus, viited jms Mõlema sõnul (Haridus nr 1, 2008) on lapsel koolis paha. LAUSELÜHEND Lauselühend on sündmust väljendav aluse ja öeldiseta sõnarühm, mille peasõnaks on verbi käändeline vorm: Veidi oodanud, jätkas ta teed. Süües kasvab isu.
· Balzac kirjutas romaani ,,Isa Goriot" kes seda ei tea! , mis kuulub gümnaasiumi kohustusliku kirjanduse hulka. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. · Karlova Gümnaasiumis (Lina 2) toimuvad 23. mail muusikakatsed (I ja II-III klass). · Laura (rahulikult Mihkli otsa vaadates). Ei! (Läheb pikkamisi lavalt ära.). · K u n s t (minu sõrendus K. K.) kuulub rahvale, öeldi stagnaajal. NB! Kui kiillauses on juba koma, eraldatakse kiil muust lausest mõttekriipsude või sulgudega. Kõneldakse, et täna ma ei tea, kas see on tõsi olevat olnud paarkümmend kraadi külma. Harjutamiseks Pane kõik puuduvad kirjavahemärgid Eesti keel kirjandus ja ajalugu need on minu lemmikained. Matkajaid ründasid mitmesugused putukad sääsed parmud kihulased. Ratast õlitatakse harva kuid hoolikalt. Laagrisse võtab poiss kaasa nii magamiskoti taskulambi tikud termose kui ka villased sokid
sulgude vahele. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta: See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund: Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. Teil, poisid, tuleb poodi minna. Esiletõstvalt toonitamata sõnakiil palun jääb komata: Tulge palun siia. Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause: Ühel päeval mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees kuidas ta nimi ongi? paistab päris tubli olevat. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele: Kui Ants rääkis isamaa-armastusest ja seda tegi ta väga sagedasti , siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele.
Teie, tähendab, olete ka üliõpilane. (Kiil tähendab on muutunud parasiitväljendiks ja seetõttu püütagu seda võimalikult vähe kasutada.) Ainult vaeglause kujul esinevad kiilu eriliigid -- üte ja hüüund. Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadegaeraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta. 2. Mõttekriipsudegaeraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause. 3.Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms 48. Mis liikidesse jagunevad lauselühendid? Lühendi liik Peasõna vorm Näide Aluslühend da-tegevusnimi Vaikida tähendab nõus olla
annaabi.ee 
